Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Vanad põllumajandushooned võivad olla ohtlikud
Tehnilise Järelevalve Amet juhib tähelepanu vanadele põllumajandushoonetele, millest paljud võivad olla amortiseerunud ning seetõttu ohtlikud. Selliseid nõukogudeaegseid ja veel vanemaid hooneid, näiteks laudad, tootmishooned, töökojad, kuivatid, heinaküünid jms on üle Eesti palju. Osa neist on kasutusel aastaringselt või hooajaliselt ning osa seisab kasutuseta.
Kevadel, mil põllumajandussektor aktiveerub, leiavad need hooned rohkem kasutust ja omanikel tuleks need ohutuse tagamiseks ja õnnetuste ärahoidmiseks üle vaadata. Viimastel aastatel on ette tulnud juhtumeid, kus hoone konstruktsioon või mõni selle osa on purunenud ning tekitanud lisaks varalisele kahjule ka vigastusi inimestele.
Ehitusseadustiku kohaselt peab ehitis olema nii ehitamise kui ka kasutamise vältel ohutu inimesele, varale ja keskkonnale. Ohutuse tagamise eest vastutab kogu ehitise olemasolu vältel omanik, kes peab tagama ka ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks asjatundliku korrashoiu.
Kui ehitise omanikul tekib kahtlus ehitise püsivuses või tal puuduvad vajalikud oskused selle hindamiseks, on soovitatav tellida ehitise erakorraline audit spetsialistilt ehk pädevalt isikult. Ehitusinseneride pädevust kontrollib ja kutsetunnistusi väljastab Eesti Ehitusinseneride Liit, kellelt saab infot ka väljastatud kutsetunnistuste ehk pädevate isikute kohta.
Kui on tekkinud juba selline olukord, kus ehitis on muutunud ohtlikuks, tuleb koheselt kasutamine lõpetada ning takistada kõrvaliste isikute ligipääs ehitisele. Ohutus peab olema tagatud ka nende ehitiste puhul, mis ei ole enam kasutuses.
TJA kutsub kõiki, kes märkavad ohtlikku ehitist, andma teada kohalikule omavalitsusele või Tehnilise Järelevalve Ametile.
Seotud lood
Seekordses saates “Kõik ärikinnisvarast” räägime liftidest, kortermajade renoveerimisest ja sellest, kuidas parandada elukeskkonda tervete hoovide ja naabruskondade kaupa, mitte ainult ühe maja piires. Stuudios on Kone Balti riikide müügidirektor Peeter Leet ning Tallinna linna juures tegutseva SOFTacademy pilootprojekti juht Kadri Auväärt.
Enimloetud
1
2
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
4
6
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Siin on Vilniuse tulevikuvisioon, millest on õppida ka Tallinnal
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele