Investor eelistab kaubandus- ja büroopindu

Praegu on laopindade osakaal väiksem, kuid see on mõned aastad tagasi moodustanud ca 50% kogu ärikinnisvaraturust. Hotellide vastu tunneb huvi 10% investoritest.

Eestis on elamute, tervishoiuasutuste, seeniorkodude jms kui investeerimisobjektide osakaal null, aga mujal maailmas on seda tüüpi kinnisvarast kujunenud väga tõsised investeerimisobjektid, seda eelkõige tulenevalt rahvastiku vananemisest. Eestis on see valdkond on ärikinnisvarasse investeerimise tulevik.

Miks on kaubanduspind kui investeerimisobjekt kõige suurema osakaaluga? Me kõik vajame büroopindu ja esmatarbimisega otseselt seotud kaubanduspindu. Sellest on kõige lihtsam aru saada ja ka nõudlust selle vastu on vastavalt kõige rohkem.

Tootmis- ja laopinnad on selgelt juba spetsiifilisem grupp. Meie turul on 2/3 laopindadest omakasutuses ja need ei kajastu turul. Kuigi nende pindade maht on hinnanguliselt 1,3 miljonit ruutmeetrit, siis tegelikult seda turul ei tunneta, sest tootmis- ja laopindu kasutatakse oma tarbeks ja enamik neist ei ole igapäevases pakkumises. Neis on ka palju spetsiifikat, investorid ei näe nendele pindadele alternatiivkasutust juhuks, kui peaks tootmishoone rentniku kadumisel asendust otsima.

Hotellid ärikinnisvarana on viimastel aastatel väga aktiivne sektor, aga eeldavad hotelliärist aru saamist. Lihtne on siis, kui hotell funktsioneerib üürilepingu põhimõttel, aga kui seda opereeritakse juhtimislepingu peal, tulevad mängu riskid. Mujal maailmas on olemas fondid, kes ainult hotellidega tegelevad, aga Eestis seda ei tule veel niipea.

Suurtest Eesti investoritest enamik vaatavad kõiki loetletud valdkondi, kui tegu on neile sobiva investeerimisstrateegiaga tootega. Väiksemad investorid jäävad pigem kaubandus-, büroo- ja tootmispindade juurde.