Konkurentsiamet kooskõlastas Elektrilevi hinnataotluse, mille kohaselt langeb võrgutasu 1.jaanuarist keskmiselt 8 protsenti. Hinnalangus on suurim ettevõtetele, kellele võrgutasu väheneb keskmiselt 9 protsenti.
Valikusse lisanduvad uued paketid kõige energiamahukamatele ettevõtetele, kus võrguteenuse maksumust on võimalik vähendada ligikaudu viiendiku võrra.
“See vastab võrguühenduse valmishoidmiseks tehtavatele kuludele – need ei sõltu niipalju sellest, kui palju elektrit liinidest läbi liigub, vaid eelkõige ühenduse olemasolust ja selle võimsusest. Ettevõtete jaoks kulupõhisem hind on tänuväärne sisend Eesti majanduse elavdamisele ja konkurentsivõime kasvatamisele,” ütles Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial.
Artikkel jätkub pärast reklaami
“Suuremad tarbijad on seni kandnud proportsionaalselt suurema osa Eesti elektrivõrgu ülalpidamiskuludest ja see on teinud võrgutasu neile muu Euroopaga võrreldes suhteliselt kallimaks. Võrgutasu langus annab oma panuse sellesse, et meie tootmine ja ettevõtlus, samuti välisinvesteeringute Eestisse toomine oleks edukam,” lisas Treial.
Koduklientidele langeb võrgutasu keskmiselt 6 protsenti. Ühtlasi langevad järgmisest aastast mitmed Elektrilevi lisateenuste hinnad – näiteks odavnevad lülitamised ja peakaitsme vahetus.
Alates novembrikuust teavitab Elektrilevi kirjaga kõiki kliente, kel seoses hinnamuudatusega on kasulik ka võrgupaketti vahetada. Koduklientidele soodsamaks osutuva paketivahetuse teeb Elektrilevi automaatselt ära ja annab kliendile sellest kirjaga teada.
Möödunud aastal langes võrguteenuse keskmine hind Elektrilevi klientidele kahe hinnamuudatusega kokku 9 protsenti. Võrgutasu moodustab elektriarvest keskmiselt kolmandiku. Elektrilevi on Eesti suurim jaotusvõrguettevõte, kes haldab kokku ligikaudu 60 000 kilomeetrit elektriliine ja 24 000 alajaama.
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.