• 09.10.18, 09:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Statistika: korterid ei kalline liiga kiiresti, koduostja ostujõud hoopis paraneb

Liiga palju on juttu kiiresti kerkivatest korterite hindadest ja sellest, et kodu ostmine kallineb. Asjasse süüvides näeme, et tegelikult on Tallinna korterite kättesaadavus viimaste aastate jooksul hoopis paranenud.
Statistika: korterid ei kalline liiga kiiresti, koduostja ostujõud hoopis paraneb
  • Foto: Pixabay
Esiteks peab märkima, et kiiret kinnisvara kallinemist meil ei ole. Statistiline keskmine korteritehingute hind küll kerkib. Selle põhjus on aga suurenev uute ehk kallimate korterite proportsioon. Samaväärse korteri väärtus (ehk lihtsustatul potentsiaalne tehinguhind) on viimastel aastatel kasvanud ainult 4-6% aasta baasil.
Ostujõu teine pool on sissetulek, enamus inimeste sissetulek on palk. Keskmine palk Tallinnas viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 6,6% aasta baasil. Siit oluline järeldus: keskmine palk on kasvanud aastas enam, kui on kasvanud samaväärse(!) korteri väärtus.
Samaväärse korteri baasiks sobib hästi Tallinna 1971.-1990. a valminud korter, mille kohta on ka adekvaatne maa-ameti hinnastatistika välja võetav. Võime arvata, et 2018 II kvartalis on keskmine sel ajal valminud korter samaväärne, kui see oli aasta või viis tagasi.

Artikkel jätkub pärast reklaami

2018 II kvartali seisuga saab Tallinna keskmise palga eest osta 1971-1990 valminud korteris 0,81 ruutmeetrit. Kolm aastat tagasi 2015 II kvartalis sai samadel tingimustel osta 0,78 ruutmeetrit.
Seega võib julgelt öelda, et ostujõud ehk elamispindade kättesaadavus on halvemuse suunas hoopis läinud marginaalselt paremaks. Lisaks on veel oluline, et elamispindade kättesaadavust ei kammitse korterite defitsiit - nagu see oli näiteks 2013.-2014. aastatel, mis kulmineerus kiirenenud hinnatõusuga.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.12.25, 13:07
Järgmine aasta lõpeb 1400 objektil automaatse tulekahjuteate edastamine häirekeskusesse – mida see tähendab?
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele