Statistika: korterid ei kalline liiga kiiresti, koduostja ostujõud hoopis paraneb
Liiga palju on juttu kiiresti kerkivatest korterite hindadest ja sellest, et kodu ostmine kallineb. Asjasse süüvides näeme, et tegelikult on Tallinna korterite kättesaadavus viimaste aastate jooksul hoopis paranenud.
Esiteks peab märkima, et kiiret kinnisvara kallinemist meil ei ole. Statistiline keskmine korteritehingute hind küll kerkib. Selle põhjus on aga suurenev uute ehk kallimate korterite proportsioon. Samaväärse korteri väärtus (ehk lihtsustatul potentsiaalne tehinguhind) on viimastel aastatel kasvanud ainult 4-6% aasta baasil.
Ostujõu teine pool on sissetulek, enamus inimeste sissetulek on palk. Keskmine palk Tallinnas viimase viie aasta jooksul kasvanud keskmiselt 6,6% aasta baasil. Siit oluline järeldus: keskmine palk on kasvanud aastas enam, kui on kasvanud samaväärse(!) korteri väärtus.
Samaväärse korteri baasiks sobib hästi Tallinna 1971.-1990. a valminud korter, mille kohta on ka adekvaatne maa-ameti hinnastatistika välja võetav. Võime arvata, et 2018 II kvartalis on keskmine sel ajal valminud korter samaväärne, kui see oli aasta või viis tagasi.
2018 II kvartali seisuga saab Tallinna keskmise palga eest osta 1971-1990 valminud korteris 0,81 ruutmeetrit. Kolm aastat tagasi 2015 II kvartalis sai samadel tingimustel osta 0,78 ruutmeetrit.
Seega võib julgelt öelda, et ostujõud ehk elamispindade kättesaadavus on halvemuse suunas hoopis läinud marginaalselt paremaks. Lisaks on veel oluline, et elamispindade kättesaadavust ei kammitse korterite defitsiit - nagu see oli näiteks 2013.-2014. aastatel, mis kulmineerus kiirenenud hinnatõusuga.
