Puhta vee ja sanitaartingimuste puudumine on üks suuremaid surmade ja haiguste põhjuseid maailmas. Arengukoostöö Ümarlaua huvikaitse spetsialist Karl Oskar Villsaare sõnul rääkis ka Eesti meedia sellest teemast põgusalt, kui selgus, et Eesti ei täida Euroopa Liidu nõuet majapidamiste ühiskanalisatsiooniga liitmiseks. “Ähvardava kohtutee kõrval räägiti aga vähem sellest, et loodusesse sattuv reovesi saastab oluliselt põhjavett nii meil kui mujal maailmas. Samuti on lääneriikides suur probleem tualettidest alla lastavad hügieenitarbed või uriiniga veekogudesse jõudvad ravimijäägid”.
Globaalsel skaalal peitub vetsude rajamises suur võimalus vaesuse vähendamiseks ja tervise parandamiseks. Hetkel ei ole võimalus korralikku tualetti või käimlat kasutada 2,4 miljardil inimesel. 1,8 miljardit inimest kasutab vett, mis võib olla fekaalidega saastunud.
On välja arvutatud, et iga vee ja sanitaartingimuste parandamisele kulutatav euro toodab tagasi kaheksa eurot. See tuleb vähenenud ajakulust, suurenenud tootlikkusest ja väiksematest tervishoiukuludest.
2015. aastal leppisid kõik ÜRO liikmed, kaasa arvatud Eesti kokku 17 kestliku arengu eesmärgis järgmiseks 15 aastaks. Üks oluline valdkond on vesi ja kanalisatsioon, et kõikidel inimestel oleks võimalus kasutada käimlaid ja puhast vett. Eesmärgi teine oluline osa on inimtegevuse tõttu saastunud vee puhastamine, et see ei kahjustaks meie tervist ega loodust.