Omanikud haldusteenuste vallas aina targemad
Hoonete omanike ootused haldusteenustele on tõusnud, ettevõtte valikul on olulised taust, kogemus ja kutsetunnistus, kirjutab Äripäeva kinnisvarahalduse konkurentsiraporti eessõnas Done Haldus OÜ ja Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit MTÜ juhatuse liige Janek Hintsov.
Eestis on kokku registreeritud 1010 kinnisvara halduse või sellega lähedaste teenustega tegelevat ettevõtet, millest enamik ei ole aktiivselt tegutsevad. Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu nimekirjas on täna 102 liiget, kuid prognooside järgi on tegelikult haldus-, hooldus- ja puhastusteenuseid pakkuvaid ettevõtteid kokku 350, pluss-miinus 5%.
Kõige aktiivsemad regioonid on Tallinn ja Tartu ning teatud reservatsiooniga ka Pärnu. Pisemates kohtades mahub turule korraga üks-kaks ettevõtet ning nendega konkureerivad enamasti suurte korrashoiufirmade filiaalid.
Turul selge eristumine
Viimastel aastatel on turul toimunud selge eristumine haldusettevõtete vahel: suurem osa tegeleb korteriühistute haldamisega ning väiksem osa spetsiifilise ja suuremat kogemust nõudva ärikinnisvara haldusega. Seejuures on oluline märkida, et majaomanikud muutuvad haldusteenuste vallas aina targemaks ja oskavad oodata hinnapäringutest ning teenustest senisest rohkem.
Nii on näiteks hakatud väärtustama haldusettevõtte kutsetunnistust, töötajate kogemusi ja tagasisidet referentsidest. Paljud hanked ja hinnapäringud koostatakse vastavuses Kinnisvarakeskkonna juhtimise ja korrashoiu standardiga EVS 807:2016.
Väga positiivne on turu arengus kolme osapoole – arhitektide, ehitajate ja haldurite – koostöö kasv. Üha rohkem tehakse koostööd parema tulemuse, võimalikult väikeste kõrvalkuludega hoone ehitamise nimel. Haldusettevõtted mõistavad, et nad ei paku hoone omanikule lihtsalt haldusteenust, vaid võimalust neil oma vara professionaalselt hallata, omades seejuures rahulolevaid üürnikke ning igast küljest analüüsitavate kuludega jätkusuutlikku hoonet. Haldusettevõtete töö on luua juba projekteerimise käigus uutele hoonetele halduskontseptsioon, mis koondab infot näiteks tehnosüsteemide, koristuseteenuse ja turvateenuse kohta.
Populaarseks on saamas ehitusinfo mudelis ehk BIMis 3D-projekteerimine ja haldamine. Tegemist on strukturaalse andmebaasina organiseeritud ehitusandmete kogumiga, millest on lihtne teha nii visuaalseid kui ka arvulisi päringuid. BIM mudel koosneb tegeliku hoone ehitamiseks kasutatud ehitusdetailide virtuaalsetest vastetest, mis võimaldavad arvuti keskkonnas hoonet testida ja mõista selle käitumist veel enne, kui tegelik ehitamine algab. See annab omanikule võimalusi arvestada tulevase hoone halduskulusid veel enne, kui hoone valmis on. Vajadusel saab koostöös haldusettevõttega muuta maja energiatõhusamaks ja selle haldamise-hooldamise efektiivsemaks.
Tööandjad väärtustavad töötajaid kõrgemalt
Palju on räägitud, et puhastusteenindajate seas valitseb tööjõupuudus. See on õige, aga samas on tööjõupuudus toonud kaasa positiivse asjaolu, et ettevõtted on hakanud oma töötajatele rohkem tähelepanu pöörama, mis samal ajal tõstab puhastustöötaja ameti väärtust. Kui varasemalt palgati inimene lihtsalt tööd tegema, siis täna mõeldakse ka tema heaolule ja antakse võimalus tööd professionaalsemalt teha: töötajatele tehakse koolitusi ja neid varustatakse kvaliteetsemate ja ergonoomilisemate töövahenditega.
21. sajand on toonud kaasa ka suurema tähelepanu rohelisele mõtlemisele ning oma ökoloogilisele jalajäljele mõeldakse loomulikult puhastusettevõttes. Oluliseks on muutunud puhastuskeemia puhtus ja korduvkasutatavad materjalid ning puhastusettevõtted on hakanud ka oma kliente selles vallas koolitama, et kasvatada inimestes keskkonnasõbralikku teadlikkust.
Targalt ehitamine säästab mõttetutest kõrvalkuludest
Aastaid tagasi toimus turvateenuste turul paradigma muutus, mis on täna jõudmas ka haldus- hooldus- ja puhastusteenuste turule. Selleks on mehitatud töö asendamine tehnoloogiaga – nii nagu mehitatud valve asendati suurematel objektidel kaamerate ja anduritega, on ka puhastusteenus jõudnud samasuguse muudatuse lävele.
Objektidel kasutatakse aina rohkem tehnikat ning inimtööjõu kasutamine muutub aina targemaks. Energia kokkuhoiu ja tehnoloogia osakaalu kasvu kasuks räägib ka seadmete kaugjuhtimise ja asjade interneti populariseering, tänu millele saavad haldurid reaalajas infot ja analüüse otse oma nutiseadmetesse ning see võimaldab neil vajaduse korral koheselt reageerida. See aitab hoida all kõrvalkulusid, mis mittejuhitavate tehnosüsteemide puhul võivad osutuda kaunis suureks.
Millises seisus on Eestis kinnisvarakorrashoiuga tegelevad ettevõtted, kes kasvatas kõige rohkem käivet, kel oli suurim müügitulu – kõik see ja veel palju muud on leitav Äripaeva infopanga koostatud kinnisvarahalduse konkurentsiraportist. Raporti saab soetada SIIN
