Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aasta maakler: “Olen rõõmus, et meil on nüüd maaklerite kutseõpe!”
Aasta Maakler 2018 tiitli pälvinud CKE kinnisvarabüroo maakler Reelika Tammemäe-Kadak on võtnud südameasjaks oma elukutse au sisse tõsta. “Eduka maakleri nime taga on aastatepikkune töö ja õppimine,” kinnitab ta.
Miks valisid just maakleri elukutse?
Seoses murdunud sõrmeluuga, mis tundide viisi iluhooldusi ja massaaže tehes paiste läks, oli selge, et algselt soovitud iluteenindaja elukutset mul omandada ei õnnestu. Ja nagu elus ikka määrab palju juhus, umbes aasta möödudes tuli kinnisvaramaakleri elukutse minu ellu, kui endale uut kodu ostsin. Siis oli võimalus maakleritööd kõrvalt näha ja see töö tundus väga põnev. Ning sellest hetkest oli kinnisvaramaakleri elukutse minu teadlik elukutse valik.
Milline oli algus?
Et saada maakleriks, tahtsin esmalt selgeks teha, mida see töö tähendab. Sel ajal andis maaklerikoolitust selline asutus nagu Haabersti Maja. Käisin kursustel ja alles siis hakkasin end tööturul pakkuma ja jõudsin City Kinnisvara Eksperdi (CKE) büroosse, kus mul oli veel kuu aega tõsist väljaõpet. Ma lugesin õppisin, jälgisin, matkisin, me mängisime läbi erinevaid olukordi. Ja ma unistasin päevast, mil olen ise ka nii professionaalne nagu mu õpetajad.
Kui palju tuleb selles töös kogemusega ja kui palju on võimalik raamatust õppida?
Kogemus loeb, aga maakleri elukutse juures on olulised eelkõige isiksuseomadused - suhtlemisoskus, kannatlikkus, järjepidevus ja tahe ennast arendada. Õppimist pean ma jätkuvalt väga oluliseks ja mul on väga hea meel, et nüüd saab maakleriametit lausa õppekavaga omandada. Tegemist on kaheaastase kutseõppega, mida pakub Tallinna Majanduskool ja kui see eriala eelmisel aastal esimest korda avati, astusin ka ise sisse.
Minu meelest olekski ideaalne selline süsteem, et algaja maakler käibki enne tööle asumist kõigepealt aasta aega kutsekoolis. Seal on sessioonõpe, mis tähendab 5 koolipäeva ühes kuus, lisaks kodutööd, milleta ei saa. Esimesel õppeaastal saab inimene baasteadmised kinnisvara kohta. Kinnisvarabürood pakuvad küll uutele töötajatele kursuseid, aga need jäävad tihti lühikesteks ja pealiskaudseteks. Kutseõppes annavad loenguid oma ala spetsialistid – kinnisvaramaaklerid, ehituseksperdid, juristid jt. Sealt saadav info annab professionaalsuse panna tulevikus oma töös tähele erinevaid asju, küsida õigeid küsimusi ning pakkuda lahendusi.
Teisel aastal on praktika aeg, kus saab töötada erinevates büroodes, ennast tööandjatele tutvustada, tööd proovida. Sel ajal saabki inimene reaalselt katsetada, kas see amet on ikka tema jaoks, kas talle meeldib maaklerina töötada. Meid alustas koolis maakleriõppes 50 inimese ringis, praegu on järel 28. Ning väljalangemine toimuski seetõttu, et saadi aru, et teadmisi ja tööd saamaks heaks maakleriks tuleb oluliselt rohkem teha kui esiti arvati.
Kool annab ka väga hea tutvusvõrgustiku. Meie ametis on koostöö oluline ja tänu koolile on mul endal mitmes büroos sõbrad-koolikaaslased. On juhtunud, et saame omavahel juba ostja ja müüja või üürileandjad-üürnikud kokku viia enne kui kuulutus kuhugi portaali üles jõuabki.
Alustava maakleri puhul on kutsekool kindlasti tänuväärne võimalus, aga milleks minna, kui juba 15 aastat kogemust, kliendibaas olemas ja Aasta Maakleri tiitel taskus?
Mina läksin eelkõige selleks, et saada oma elukutset fikseeriv kutsehariduse tunnistus ja olla eeskujuks kolleegidele. Olen tõesti sooritanud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja (EKMK) poolt 2 korda aastas tehtava kinnisvaramaaklerite kutseeksami. Ja et seda eksamit positiivse tulemusega läbida, peavad olema väga head kinnisvaraalaste seaduste teadmised. Suurim vahe kutsehariduse ja kutsetunnistuse vahel on see, et koja antava kutse saamiseks või taastõendamiseks on reeglina tarvis käia kinnisvaramaakleritel iga 5 aasta järel täiendkoolitusel ja esitada tõendusmaterjali töökogemuse kogumise kohta. Kutseharidus aga valmistab huvilise ette saamaks oma ala spetsialistiks, aga ei garanteeri, et kutsehariduse omandaja on ka 10 aasta pärast tegev ja järjepidevalt ennast koolitanud ning peab kinni EKMK kutsestandardi 5 tasemest. Nii, et siinkohal on need kaks institutsiooni teineteist toetavad
Hetkel kuum
Ma tahtsin väga ka teada, mida antud kutseõpe annab ja kuidas on õpe üles ehitatud. Eesti maaklerite maine parandamine on mulle saanud südameasjaks, püüan teha, mis võimalik, et see õnnestuks ja täna julgen küll kõikidele maakleritele kutsekooli läbimist soovitada. Ka juba tegutsevatele maakleritele kasvõi ainuüksi selle nimel, et viia vastava haridusega maakler ühiskonnas normiks. Seoses enda harimise ja arenguga harin kindlasti ka oma kliente, valgustan neid, milline vahe on professionaalil ja nö hõlptuluteenijal. Eks maaklerite halb maine ongi ju tekkinud just enamasti kogemustest niisuguste maakleritega, kes ennast harida paljuks peavad. Kahjuks räägitakse headest kogemustest kordi vähem, kuigi olen kindel, et neid on tegelikult kordi rohkem.
Ja mulle tundub veel, et koolil on hea mõju kinnisvarabüroode koostöö tugevdamisele. Professionaalne maakler teeb koostööd kolleegidega.
Mis tähendab muuhulgas vahendustasu ehk kliendi jagamist?
Jah, just. Aastate jooksul on saanud selgeks, et kui valida maakler vaid vahendustasu järgi, siis see on libe tee. Väga madala vahendustasuga maaklerile ei pruugi ka teistelt maakleritelt koostööpakkumisi tulla, sest väikse teenustasuga maakler ei ole nõus seda piskut jagama. See võib tähendada müüja jaoks aga kahju, kuna tema vara jääb niimoodi mitmele kliendile esitlemata ning vahel võib see tähendada ka väga suurt kahju seoses turuolukorra või keskkonna muutusega.
Mina soovitan maaklerit valides esiti uurida, kas tutvusringkonnal on kedagi soovitada. Kui mitte, siis võiks võtta mitmest büroost pakkumise, kus kirjas täpne töö- ja tegevuste kirjeldus, mis kinnisvara müügil ette võetakse. Seejärel teha esindusleping, soovitatavalt müügi ainuõiguseping, kus kirjas kinnisvara hind, lepingutasu, tegevuskava – millal tuleb fotograaf, millal läheb kuulutus üles, kuidas hakkab toimuma objekti näitamine, kas on erikokkulepe koristustöödeks, millal ja kuidas käib pärast ostu-müügitehingut vara üle andmine jne.
Lisaks teevad maaklerid tänapäeval koostööd eri valdkondade spetsialistidega. Ka minul on seljataga kvaliteeti pakkuv ehitusfirma, kes vajadusel enne müüki kinnisvara väärtust pisiremondiga tõstab ja samas on mul võimalik kiiremini müüa remontivajavaid objekte, kui ostjal endal puudub ehitaja. Heal kinnisvaramaakleril on kindlasti koostööpartnerid nii koristus-, kolimis-, kui geodeesiafirmades, et vajadusel klienti suunata. Täna on väga aktuaalne ümberehitatud kinnisvara seadustamine ning neid häid tegijaid, kes kohe kõik korrektselt ja mõistliku ajaga ära teevad, vajame väga.
Kui tihti tuleb ette veel mõtlemismalli, et maaklerit pole vaja, kinnisvara saab ka ise müüdud?
Iga päev. Tõsi, otseselt enda töös kohtan seda viimastel aastatel vähem, sest mul on aastatega tekkinud korralik kliendibaas ja hea klienditeenindus on taganud selle, et mind soovitatakse edasi. Tegelikult teevad hea teenuse saanud kliendid minu eest ära ka selle selgitustöö, milleks on kinnisvaramaaklerit vaja.
Vaja on esiteks juba sellepärast, et maakler müüb kinnisvara ja ka ostja ostab kinnisvara, aga müüja müüb reeglina emotsiooni – oma kallist kodu. Ta on seal remontinud, oma käe järgi teinud, ta on oma kodu suhtes kaitsval positsioonil, ta tahab, et ka potentsiaalne ostja kiidaks heaks selle, mis ta näeb. Ehkki ostjale ei pruugi need värvid ja sisutus üldse meeldida. Maakler annab ostjale hingamisruumi, aitab näha kinnisvara ennast. Seinad saab alati üle värvida ning mööbligi ratsionaalsemalt valida ja paigutada, selle mõistmiseks tuleb huvilisele jätta aega rahulikult asja vaadata ja anda talle korralik kokkuvõte koos plaanide, kommunaalkulude ja muu vajalikuga koju kaasa.
Ja teiseks, kui inimestel on aja jooksul kujunenud enda peremaakler, siis nad usaldavad teda oma kodu näitama ka sel ajal, kui kedagi pole kodus. Pererahvas käib tavaliselt tööl-koolis, lapsed lasteaias, aga kõik inimesed ei tööta ühe graafiku järgi, mõni ostja tahab tulla vaatama just keskhommikul või pärastlõunal. Pidev vastutulek huvilistele aga lõhub omaniku tööpäeva ning samuti ei jõua ta ka kõikidele kõnedele vastata. Maakler lepib enne müüjaga aja kokku, annab nimekirja ettevalmistustest, mis peaks olema kinnisvara esitlemiseks tehtud ning näitab objekti ostuhuvilisele sobival kellaajal.
Omaniku eemalolek tema kodu ettenäitamisel annab ilmselt ka ostuhuvilisele võimaluse pisut julgemalt ringi vaadata ja ka katsuda?
Tõepoolest, kui pererahvas kodus, tundub võib-olla imelik korterit põhjalikult uurida. Aga tegelikult on nii, et kõike seda, mis lepinguga loetletud hinna sisse, peab saama ostja vaadata ja katsuda. Ostja tahab näha köögikappi, kui palju sinna mahub, ja uurida garderoobi. Selleks me lepime omanikuga kokku, millise kapipoole või sahtli ma ettenäitamiseks avan, siis saab selle enne korda teha või lausa tühjaks tõsta. Arusaadavalt pole omanikul alati aega kõiki kappe korras hoida, seda pole vajagi.
Väga sageli tahavad huvilised avada ka prügikastikappi kraanikausi all, sest sealt näeb, kas torud on vanad või vahetatud uute vastu. Sellist olukorda tuleb tihti ette vanemate majade puhul.
Kui palju on maakeri töö ajaga muutunud?
Mulle tundub, et maakleri ametit võetakse nüüdsel ajal juba kui päris elukutset ja aina enam kogen mõttelaadi, et ongi mõistlik võtta oma vara müüma maakler. Varem oli suhtumist, et ainult rumalad ei saa ise hakkama, nüüd pigem vastupidi. Inimesed on aina enam hakanud hindama oma aja väärtust. Praegu on aktuaalne varjatud puuduste teema, tavainimene ei teagi tihti, millist infot ta kindlasti peab ostjale edastama, aga maakler oskab küsida ja ka lasta oma kliendi kaitseks kõik vajalikud nüansid notariaalses lepingus fikseerida
Maakler saab suhelda ühistuga, uurida majale võetud kohustuste kohta, kontrollida, kas kõik dokumendid klapivad, ega pole tehtud kooskõlastamata ümberehitisi ja kui on, siis kuidas vajalikud load saada.
Võrreldes minu maakleritee algusega on muutunud oluliselt paremaks erialase info kättesaamine. Väga palju toimub koolitusi. EKMK korraldab mitu korda aastas erinevate kinnisvaraspetsialistide koolitusi, koja liikmetele on koolitused kaetud aastase väga tagasihoidliku liikmemaksuga. Kinnisvarakool teeb aktiivselt erinevaid kinnisvaraalaseid koolitusi ning on koostöös Evi Hindperega välja andnud häid kinnisvarateemalisi raamatuid. Ma soovitan neid kindlasti lugeda ka neil omanikel, kes tahavad ise oma kinnisvara müüa või välja üürida, sealt saab palju häid nõuandeid ja vihjeid edukaks tehinguks.
Nii et võib müüa ka maaklerita?
Muidugi võib, aga kui seda juba teha, siis professionaalselt. Nii saavad inimesed aru, kui suur töö on müügiprotsessi taga ja mõistavad millest maakleri töötasu koosneb. Kui on huvi, teadmisi kinnisvaraturust, häid vahendeid kuulutuse koostamiseks, eelkõige pean siin silmas fotosid, ja palju vaba aega, et käia huvilistele oma kinnisvara näitamas, siis on ka ise müümine võimalik. Ja ma ei pelga müüjaid harida, nagu on inimesi kes küpsetavad ise head leiba või saia oma põhitöö kõrvalt, on ka inimesi, kellel on tõesti võimalik ise müügiga heal tasemel tegeleda. Aga suurem osa tunneb ennast professionaalse maakleri abi kasutades tundmatus olukorras oluliselt mugavamalt ja turvalisemalt.
Mis sa arvad kinnisvara veebipoodidest? Kaks arendajat on tulnud välja sellise teenusega, kus kinnisvara broneerimislepingu saab sõlmida veebipoes. Kas siit saab alguse maakleri elukutse kadumine?
Kindlasti mitte. Uusarenduste puhul on veebi kaudu asja endale saamise fikseerimiseks tehtavad müügipeatamise lepingud oma kohal, sest ostuhuviline saab võrreldes ostuhinnaga sümboolse tasu eest paar nädalat aega ajada korda enda laenuasjad, aga siinkohal toon kohe välja, et veebi kaudu ei saa teha reaalset ostu-müügitehingut . Sest kinnisasjadega tehtud tehingud peavad olema notariaalselt tõestatud. Seega, kui klient on veebi kaudu vara broneerinud, siis tal tegelikult ei ole kohustust vara välja osta ja tegelikult ei ole ka kohustust müüjal temale vara müüa.
Veebi kaudu broneeritakse arenduste esimesed korterid ning ilmselt peatselt on taas olukord kus korterite müük hakkab enam aega võtma ja hästi sisustatud ning maakleri poolt hea esitlusega näidiskorterid on eduka äri nimel vajalikud.
Järelturult ei kao maakler kindlasti kuhugi. Pigem on teda aina rohkem vaja, seadused muutuvad, ühiskond muutub. Inimestel jääb aega järjest vähemaks. Kutseline maakler pakub kindlasti juba oma enesekindla ja sõbraliku olekuga nii müüjale kui ostjale turvatunnet. Aastaid tagasi arvati, et internet sööb raamatud välja, aga ei kadunud raamatud kuhugi. Ei kao ka maaklerid.
Seotud lood
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Enimloetud
2
Tegelikult on peale Poola Eesti investoritele veel teinegi võimalus
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Ülevaatlikust tabelist selguvad kõnekad pingeread. Lisaks vaata, kelle juurde töötajad läksid ja kelle juurest lahkusid
Ärilinnaku rekonstrueeritava M-hoone arhitektuurse lahenduse autorid on Kadarik Tüür Arhitektid ja Salto Arhitektid koostöös VÄLI Arhitektidega
Kasumitulemused peegeldavad turu jõujoonte ümbermängimist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele