Riik otsustas, et väikesed korteriühistud ei pea majandusaasta aruandeid koostama, kuid pea sama põhjalikku aruannet nõuab neilt ikka statistikaamet.

- Korteriühistute Liidu esimees Urmas Mardi
- Foto: Raul_Mee
Eelmisel aastal jõustus uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tõi juurde tuhandeid korteriühistuid. Kes eelmiseks aastaks ise korteriühistut ei moodustanud, neile lõi korteriühistu riik.
Ühtlasi leevendati reegleid väikeste majade jaoks, kus on kuni kümme korterit. Sellistes ühistutes ei pea juhatust valima ning sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet.
Äripäeva poole pöördus aga sellise väikese kortermaja esindaja, kes on hädas hoopis statistikaametiga. Ehkki uus seadus neilt juhatuse esimeest ja majandusaasta aruannet ei nõua, nõuab neilt detailseid raamatupidamislikke andmeid statistikaamet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ütles, et kuna muudatus on veel värske, ei oska ta öelda, kas tekkinud mure on laiem probleem. Oluline on tema sõnul aga see, et statistika korjamise eesmärgil ei tehtaks aruannete esitamist või küsimusi ebamõistlikult keeruliseks, et inimesed peaksid tohutut vaeva nägema.
Seotud lood
Üks suurimaid väljakutseid, millega korteriühistud ja ettevõtted tihti kokku puutuvad, on hoonete tehnosüsteemide järjepidev hooldamine. Hoonetes on sageli väga palju erinevaid ning vajalikke süsteeme – küttesüsteemid, ventilatsioon, vesi ja kanalisatsioon –, mille kõikide regulaarne kontrollimine, hooldamine ja parendamine on tõrgete vältimiseks äärmiselt oluline.