Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Riigi tekitatud korteriühistud hädas aruandlusega
Riik otsustas, et väikesed korteriühistud ei pea majandusaasta aruandeid koostama, kuid pea sama põhjalikku aruannet nõuab neilt ikka statistikaamet.
Eelmisel aastal jõustus uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tõi juurde tuhandeid korteriühistuid. Kes eelmiseks aastaks ise korteriühistut ei moodustanud, neile lõi korteriühistu riik.
Ühtlasi leevendati reegleid väikeste majade jaoks, kus on kuni kümme korterit. Sellistes ühistutes ei pea juhatust valima ning sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet.
Äripäeva poole pöördus aga sellise väikese kortermaja esindaja, kes on hädas hoopis statistikaametiga. Ehkki uus seadus neilt juhatuse esimeest ja majandusaasta aruannet ei nõua, nõuab neilt detailseid raamatupidamislikke andmeid statistikaamet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ütles, et kuna muudatus on veel värske, ei oska ta öelda, kas tekkinud mure on laiem probleem. Oluline on tema sõnul aga see, et statistika korjamise eesmärgil ei tehtaks aruannete esitamist või küsimusi ebamõistlikult keeruliseks, et inimesed peaksid tohutut vaeva nägema.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.