Riik otsustas, et väikesed korteriühistud ei pea majandusaasta aruandeid koostama, kuid pea sama põhjalikku aruannet nõuab neilt ikka statistikaamet.

- Korteriühistute Liidu esimees Urmas Mardi
- Foto: Raul_Mee
Eelmisel aastal jõustus uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus, mis tõi juurde tuhandeid korteriühistuid. Kes eelmiseks aastaks ise korteriühistut ei moodustanud, neile lõi korteriühistu riik.
Ühtlasi leevendati reegleid väikeste majade jaoks, kus on kuni kümme korterit. Sellistes ühistutes ei pea juhatust valima ning sellisel juhul loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks. See tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Selliselt juhitud korteriühistu võib pidada kassapõhist raamatupidamist ega pea koostama ega esitama majandusaasta aruannet.
Äripäeva poole pöördus aga sellise väikese kortermaja esindaja, kes on hädas hoopis statistikaametiga. Ehkki uus seadus neilt juhatuse esimeest ja majandusaasta aruannet ei nõua, nõuab neilt detailseid raamatupidamislikke andmeid statistikaamet.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ütles, et kuna muudatus on veel värske, ei oska ta öelda, kas tekkinud mure on laiem probleem. Oluline on tema sõnul aga see, et statistika korjamise eesmärgil ei tehtaks aruannete esitamist või küsimusi ebamõistlikult keeruliseks, et inimesed peaksid tohutut vaeva nägema.
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.