Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvara korrahoiukulule mõtle juba projekti tellides
Nordeconi arendusjuht Miina Karafin ning digitaalehituse konsultant Risto Vahenurm selgitasid Äripäeva raadiosaates "Eetris on ehitusuudised", milline on mudelprojekteerimise tase Eestis ning kuidas ehitiste tellijad sellest kasu saavad.
Nende sõnul on Eestis tehtud jõudsalt edusamme nii riigi kui ka erasektori tasandil, et mudelprojekteerimist ehituses juurutada, kuid väga pikk maa on veel minna. On ettevõtteid, kes on oma arengus mudelprojekteerimiseni jõudnud ja oskavad sellest kasu lõigata, kuid on ka hulgaliselt neid, kes ei ole veel isegi BIMi võimalustega kursis.
Täna räägitakse sellest, et mudelprojekteerimise võti on tellija käes ehk siis selle käes, kes hakkab uut hoonet või vana hoone rekonstrueerimist planeerima. See peaks olema tellija huvi, et kogu vajalik projekti info mudelisse kantakse ja seda ka kasutatakse. Tõenäoliselt ei oska paljud tellijad mudelprojekti küsida, sest nad ei ole selle võimalustest ja võimekusest teadlikud. Lisaks on muidugi ka hirm, et mudelprojekti tellimine läheb liiga kalliks.
Risto Vahenurme sõnul on see aga põhjendamatu hirm, eriti kui arvestada, et pikas perspektiivis on ümbertegemised reaalses ehituses tunduvalt kallimad kui muudatused projektis. Lisaks, kui vaadata ainuüksi projekteerimisprotsessi, siis mudelis on võimalik automatiseerida projekti vormistamist ning iga hilisem muudatus kajastub automaatselt igal 2D väljundil, olgu need siis plaanid, lõiked või detailid. Mudel- ja 2D projekteerimises on töövõttelised erinevused, kuid hinna suurenemist ei tohiks mudelprojekteerimine endaga kaasa tuua. Tellija vaatest peaks olema olulisim ehitise elukaare vaade ehk mudeli kasutatavus planeerimisest korras hoiuni, vaid sellisel juhul realiseerub BIMi täielik kasu tellija jaoks.
Mudelprojekti tellimine on tellija huvi
Seni on mudelprojektide loomisel olnud suurem initsiatiiv projekteerijatel ja suurtel peatöövõtjatel, kes seda oma töö paremaks juhtimiseks kasutavad. Miina ja Risto leiavad, et tegelikkuses võiks see olla tellija huvi, sest see on tellija jaoks võimalus ehituse käigus nii raha kui aega kokku hoida ja suuri eksimusi vältida. „Iga lahendamata probleem realiseerub lõpuks tegelikult ehitusplatsil, mis on kaudselt lisatöö tellijale ning tähendab talle omakorda lisa aega ja raha, mida tavaliselt ehitusprojektil ei ole. Iga probleem, mida suudame mudeli abil lahendada või ennetada, on tegelikult tellija otsene võit,“ ütleb Miina.
Tema sõnul on tellijad sellisel positsioonil, kus on võimalik muuta kogu protsessi käiku „Mudelprojekteerimine võimaldab tellijal optimeerida erinevad lahendusi, planeerida ruumikasutust ning funktsionaalsust ja saavutada näiteks palju efektiivsema energiakasutusega hoone. Suures plaanis saab tellija lõpptulemuseks palju parema hoone,“ ütleb ta.
Korrashoiukulude optimeerimine
Teine oluline väärtus on mudeli kui ehitusliku info kogumi, kasutamine ehitise korrashoiu tegevuste ja kulude optimeerimiseks. Selleks, et mudelprojekti abil hiljem korrashoiukulusid optimeerida, tuleb enne projekti tellimist panna väga täpselt paika vajadused, mida tahetakse BIMi abil saavutada ja seada vastavad nõuded.
Risto Vahenurm selgitab, et ehitusinfo (BIM) teostusmudel koosneb nii 3D geomeetriast, korrektsetest andmetest, kui ka mudeliga lingitud dokumentatsioonist. 3D osale keskendudes ja ehitise omaniku vajaduspõhiste nõuete kirjeldamata jätmisel võib esineda olukord, kus tellijale üleantav mudel on küll geomeetriliselt eeskujulik, kuid infosisu on puudulik. Selleks, et mudel omaks tellija enda eesmärkidest lähtuvat väärtust, on ülioluline juba projekti alguses läbi mõtestada, kuidas ja mille jaoks mudelit tulevikus kasutatakse - ehk targalt ehitusprojekt tellida.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
3
4
Varjendite teema on hell: see oli kõne all 8. oktoobril toimunud 4. Arhitektuuri ja arenduse konverentsil ning debatt toimus ka 2025. aasta veebruaris
6
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Viimased uudised
“Lutheri kvartalit ostes oleks võinud targemini käituda“
Lisatud video kavandatavast teekoridorist
Varjendite teema on hell: see oli kõne all 8. oktoobril toimunud 4. Arhitektuuri ja arenduse konverentsil ning debatt toimus ka 2025. aasta veebruaris
4 väga lihtsat ja konkreetset küsimust
Konverentsid
Hetkel kuum
Juhtivate ekspertide koostööfoorum leidis rea lahendusi
Riim ja nõukogu uus esimees kommenteerivad olukorda
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele