Vaata, millised andmed on sinu maaüksuse kohta Maa-ametil

Maa-amet korrastas eelmise aasta lõpus maatüki andmeid, mille tulemusel viidi maatüki piiri ja pindala andmed kooskõlla teiste kaardiandmetega. Sellest tulenevalt muutusid kõlvikute andmed ja vähesel määral võis muutuda ka maatüki pindala. Maatüki uued pindalad on kantud nii maakatastrisse kui ka kinnistusraamatusse.

Maa-ameti peadirektori asetäitja kinnisvara ja katastri valdkonnas Triinu Rennu selgitab, et seni määrati kõlvikud katastriüksuse moodustamisel, kuid paljudel juhtudel olid andmed vananenud. „Näiteks, kui inimene erastas kunagi enda teada põllumajandusmaa, aga praeguseks on sinna mets peale kasvanud, siis nüüd on tegu siiski metsamaaga. Laias laastus võib öelda, et uute andmetega tuleb meil nii-öelda metsamaad juurde umbes 60 tuhat hektarit. Põhjuseks asjaolu, et tänapäeva põllumajandustehnikaga pole mõistlik väikeseid ääri ja siile harida, need kasvavad võssa. Haritavat maad ja looduslikku rohumaad jääb aga sellevõrra vähemaks,“ kinnitab Rennu.

Kõige olulisem on kõlvikuandmetega kursis olemine maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuse omanikele, sest neil sõltub kõlvikute koosseisust ja suurusest maamaks. Rennu sõnul on metsamaa maksustatud kallimalt kui muud kõlvikud. „Uuendasime andmed katastris ära aastalõpu seisuga ja uued andmed on alanud aastal maamaksu arvutamise aluseks, mistõttu soovitamegi maaomanikel järele vaadata, millistest kõlvikutest tema maatükk koosneb,“ selgitab Rennu. Ta rahustab, et päris suurel osal inimestest ei muutu tegelikult midagi, sest näiteks suured metsamassiivid jäävad sageli looduskaitsealale, kus kehtib üldse maksuvabastus.

Seda, kui suur on inimestele maamaksumuudatus, Triinu Rennu öelda ei tea: “Maa-amet saab vaid välja tuua, kui palju muutub alanud aastast maksustamise hind. Kohalikud omavalitsused teevad mitmeid erinevaid maksusoodustusi ja nende üle riik konkreetset arvestust ei pea.“

Maameti peadirektori asetäitja Triin Rennu julgustab inimesi oma maa andmeid kontrollima ja kui omanikule tundub, et Maa-ameti andmed pole õiged, tuleks kindlasti ühendust võtta. Kui tõesti selgub, et kaardil ebatäpsused, siis vead parandatakse. „Kui näiteks inimene on hiljuti taotlenud raadamisloa, juurinud välja ka kännud ja kasutab endist metsamaad nüüd hoopis põllu harimiseks, siis võib olla, et meie andmed pole veel järele jõudnud. Sellisel juhul parandame ja järgmisel aastal võetakse maksustamisandmete juures aluseks juba uued andmed.“

Praeguseks on kõlvikupäringuid tehtud umbes 9000. „Oleme saanud sadakond telefonikõnet ja 50 kirja, osa inimestest vajas lihtsalt selgitustööd, aga on olnud ka juba neid maaomanikke, kes on soovinud meie andmeid parandada.“

Maakatastri andmete korrastamise tulemusel on maaomanike jaoks lihtsustunud erinevad maaga seotud toimingud, nagu naabermaatükkide vahelise piiri muutmine, maatüki liitmine ja jagamine.

Kuidas uus seadus maaga seotud probleeme lahendada aitab, saab lugeda Kinnisvarauudiste artiklist "Juurdepääsutee saab tekitada sundvaldusega".