Tunnelirajamise protsessis pall Eesti valitsuse käes

Tänasel esitlusel selgitati, et Soome ja Eesti vahelise tunneli rajamiseks on eeluuringud läbi viidud. Tunneliprojekti järgmine vajalik samm on planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. Soomes on käsil vastava maakonnaplaneeringu kehtestamine ning kohe algamas keskkonnamõjude hindamise menetlus.

Eestis on vajalikud taotlused esitatud ning Soomele järele jõudmiseks oodatakse valitsuse otsust. “Valitsusele on taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks esitatud ning seaduse järgi peaks valitsus otsuse langetama 90 päeva jooksul ehk viimane valitsuse istung enne tähtaja möödumist toimub 28. veebruaril,” märkis Sorainen advokaadibüroo partner Paul Künnap.

Künnap tutvustas nelja merealust trassivõimalust, millele läbiviidud keskkonnaanalüüsid keskendusid. Eesti poolne Ülemiste lõppjaam asuks 50 meetrit maa all ning laiuks hinnanguliselt 380 x 40 meetri suurusel alal. “Et Soomega samasse temposse jõuda, oleks juba täna vaja asuda arutama trassivalikuid ning jaama asukohta, et need otsused saaksid mitmekülgselt ja põhjalikult läbi kaalutud ning kõiki asjakohaseid seisukohti saaks arvesse võtta,” märkis Künnap.

Tunneliprojekti eestvedaja Peter Vesterbacka rääkis, et projekteerimiseks on juba kaasatud 100 miljonit eurot välisinvestorilt ARJ Holdin Dubai, mis on nüüdseks Eestisse äriühingut vormistamas. “Kokkuvõttes on projekti kavas finantseerida sammhaaval, rahastades seda 30% ulatuses omakapitali ja 70% ulatuses laenurahaga,” selgitas Vesterbacka.

Tunneliküsimus oli päevakorras ka Riigikogu keskkonnakomisjonis. Komisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tegu ambitsioonika ettevõtmisega, mille elluviimine nõuab mitmekülgset põhjalikku analüüsi.

„Kui algatatakse eriplaneering, siis selle koostamisel tuleb läbi viia tunneli rajamisega seotud uuringud, mille lahutamatu koostisosa on keskkonnamõjude hindamine,“ ütles Vakra. Ta lisas, et selgust tuleb saada mõjudest merepõhjale ja veekvaliteedile, kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele, inimtegevusele, kalastusele, loodusressursside kasutamisele, laevaliiklusele ja jäätmetekkele.

„Esialgsel hinnangul võime väita, et kuna kavandatav tunnel on sügaval maa ja mere all, siis on keskkonnamõju vähene. Samas peame veenduma, et trassi ehitamise käigus kavandataval tehissaarel oleks olemas uued elukeskkonnad lindudele ja hüljestele,“ ütles Vakra. Tema arvates on tunneli valmimise järel positiivne mõju keskkonnale, sest see vähendab kiirete laevade liikumist üle lahe.

Projekti jaoks on Soomes juba eelmise aasta kevadest tehtud uuringuid ja koostatud on keskkonnamõjude hindamise kava, mille algatamiseks on kõik valmis ning oodatakse Eesti otsust.

Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling tõi esile tunneli rajamise innovaatilisuse ja ergutava mõju majanduse arendamisele. Ta selgitas, et oleme aastaid rääkinud kaksiklinna projektist ja seni pikimast merealusest tunnelist. Suurte mõtete mõtlemine ja nende ellu viimine on väikeriigi ainus võimalus.