• 12.02.19, 11:43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tunnelirajamise protsessis pall Eesti valitsuse käes

Peter Vesterbacka meeskond tutvustas nelja võimalikku trassi Soome ja Eesti vahelise merealuse tunneli ehitamiseks ning projekti viimaseid arenguid, mille kohaselt oodatakse 28. veebruariks valitsuselt otsust riigi eriplaneeringu algatamise taotlusele.
Soome-Eesti tunneli eestvedaja Peter Vesterbacka
  • Soome-Eesti tunneli eestvedaja Peter Vesterbacka Foto: Marek Metslaid
Tänasel esitlusel selgitati, et Soome ja Eesti vahelise tunneli rajamiseks on eeluuringud läbi viidud. Tunneliprojekti järgmine vajalik samm on planeeringute ja keskkonnamõjude hindamise läbiviimine. Soomes on käsil vastava maakonnaplaneeringu kehtestamine ning kohe algamas keskkonnamõjude hindamise menetlus.
Eestis on vajalikud taotlused esitatud ning Soomele järele jõudmiseks oodatakse valitsuse otsust. “Valitsusele on taotlus riigi eriplaneeringu algatamiseks esitatud ning seaduse järgi peaks valitsus otsuse langetama 90 päeva jooksul ehk viimane valitsuse istung enne tähtaja möödumist toimub 28. veebruaril,” märkis Sorainen advokaadibüroo partner Paul Künnap.
Künnap tutvustas nelja merealust trassivõimalust, millele läbiviidud keskkonnaanalüüsid keskendusid. Eesti poolne Ülemiste lõppjaam asuks 50 meetrit maa all ning laiuks hinnanguliselt 380 x 40 meetri suurusel alal. “Et Soomega samasse temposse jõuda, oleks juba täna vaja asuda arutama trassivalikuid ning jaama asukohta, et need otsused saaksid mitmekülgselt ja põhjalikult läbi kaalutud ning kõiki asjakohaseid seisukohti saaks arvesse võtta,” märkis Künnap.
Tunneliprojekti eestvedaja Peter Vesterbacka rääkis, et projekteerimiseks on juba kaasatud 100 miljonit eurot välisinvestorilt ARJ Holdin Dubai, mis on nüüdseks Eestisse äriühingut vormistamas. “Kokkuvõttes on projekti kavas finantseerida sammhaaval, rahastades seda 30% ulatuses omakapitali ja 70% ulatuses laenurahaga,” selgitas Vesterbacka.
Tunnelil positiivne mõju majandusele ja keskkonnale
Tunneliküsimus oli päevakorras ka Riigikogu keskkonnakomisjonis. Komisjoni esimehe Rainer Vakra sõnul on tegu ambitsioonika ettevõtmisega, mille elluviimine nõuab mitmekülgset põhjalikku analüüsi.
„Kui algatatakse eriplaneering, siis selle koostamisel tuleb läbi viia tunneli rajamisega seotud uuringud, mille lahutamatu koostisosa on keskkonnamõjude hindamine,“ ütles Vakra. Ta lisas, et selgust tuleb saada mõjudest merepõhjale ja veekvaliteedile, kaitsealadele ja kaitsealustele liikidele, inimtegevusele, kalastusele, loodusressursside kasutamisele, laevaliiklusele ja jäätmetekkele.
„Esialgsel hinnangul võime väita, et kuna kavandatav tunnel on sügaval maa ja mere all, siis on keskkonnamõju vähene. Samas peame veenduma, et trassi ehitamise käigus kavandataval tehissaarel oleks olemas uued elukeskkonnad lindudele ja hüljestele,“ ütles Vakra. Tema arvates on tunneli valmimise järel positiivne mõju keskkonnale, sest see vähendab kiirete laevade liikumist üle lahe.
Projekti jaoks on Soomes juba eelmise aasta kevadest tehtud uuringuid ja koostatud on keskkonnamõjude hindamise kava, mille algatamiseks on kõik valmis ning oodatakse Eesti otsust.
Keskkonnakomisjoni aseesimees Kalle Palling tõi esile tunneli rajamise innovaatilisuse ja ergutava mõju majanduse arendamisele. Ta selgitas, et oleme aastaid rääkinud kaksiklinna projektist ja seni pikimast merealusest tunnelist. Suurte mõtete mõtlemine ja nende ellu viimine on väikeriigi ainus võimalus.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 11.03.25, 16:06
Kastani Kolmnurk – Tartu kaasaegseim ärihoone
Tartu kesklinna piirile, Kastani ja Võru tänava ristmikule, kerkib silmapaistev viiekorruseline büroohoone Kastani Kolmnurk, kus on võimalus endale uus kodu leida vaid valitud Tartu ettevõtetel. Tegemist on tõelise pilgupüüdjaga, mille iga detail on põhjalikult läbi mõeldud – funktsionaalsus, mugavus ja kaasaegsus on ühendatud kolmnurkse disaini ja tumeda klaasfassaadiga.

Hetkel kuum

Kinnisvaranalüütik Tõnu Toompark.
Uudised
  • 14.03.25, 06:45
Elukondlikul järelturul hakkab tehingute arv langema
Kodu omamist investeeringuks pidada ei saa, kuna investeering peaks kapitali kasvatama. Küll aga on kodu ostmisel selge säästmise ehk kapitali säilitamise funktsioon.
Krulli kvartali foto. Autor: KOKO arhitektid
Uudised
  • 17.03.25, 14:22
Indrek Hääl: Krulli kvartal otsib uusi julgeid lahendusi
Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane (Foto: Luminor).
Uudised
  • 14.03.25, 13:01
Euroopa kinnisvaraturul jõujooned vahetuvad
Leedu logistikaparkide arendaja Sirin Developmenti tegevjuht Laurynas Kuzavas (paremal) ja juhatuse esimees Lars-Åke Tollemark rääkisid, et geopoliitiline olukord mõjutab paratamatult ettevõtjate kindlustunnet, kuid see võib ka kohalikele arendajatele võimalusi pakkuda.
Uudised
  • 17.03.25, 06:45
Julged plaanid tühja laohoonega: Leedu arendaja otsib Eestist suurt kasvu
Mida enam linna ääre poole, seda rohkem neid on.
Uudised
  • 11.03.25, 15:09
Tallinna uute elupindade turul laiub 3 aasta laojääk
Uus Maa partner ja juhatuse liige Mika Sucksdorff kutsub üles tõsisele mõttetööle.
Uudised
  • 07.03.25, 10:50
Eluasemeturg tõmbub pingesse - 4 eksperti jagavad juhiseid
Korja üles: soovitused arendajale, maaklerile, ostjale ja müüjale. Vaata - just niipalju kallineb uus eluase alates 1. juulist
Uus-Järveküla elurajoon.
Uudised
  • 13.03.25, 11:26
Invego alustas EfTENi toel 40-miljonilise arenduse viimase etapiga
Narva maantee lõik, kus asub müügis olev äripind, on planeeritud Tallinna üheks esinduslikumaks ärikoridoriks.
  • ST
Sisuturundus
  • 17.03.25, 12:19
Tallinna peatänav ärkab ellu ja koos sellega avanevad haruldased investeerimisvõimalused

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele