Autor: kinnisvarauudised.ee • 14. märts 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Swedbanki teatel pidi eelmisel aastal Tallinna korteri ühe ruutmeetri eest välja käima 1,5-kordse netopalga, mis on eelneva nelja aastaga võrreldes veidi langenud. Viimase kinnisvarabuumi ajal (aastatel 2006-2007) ulatus vastav näitaja 2,5-ni.

Vaatamata sellele, et eelmise aasta teisel poolaastal oli tehinguaktiivsus Tallinna korteriturul 7% madalam, langes Tallinna korteritehingute arv aasta lõikes vaid 0,5%. Uute korterite osakaal tehingutes on viimasel viiel aastal üle kahe korra tõusnud, mis aitab kaasa korterite keskmise ruutmeetri hinna kasvule. Eelmisel aastal moodustasid tehingud uute korteritega kõikidest korteritehingutest 29%.

Uute korterite ruutmeetri hind on järelturu korterite ruutmeetri hinnast aga keskmiselt 30% kallim. Eluasemelaenude jäägi kasv oli eelmisel aastal veidi kõrgem ning püsis terve aasta jooksul 7% juures.

Tarbijate kindlustunne osta või ehitada eluase pöördus eelmise aasta neljandas kvartalis järsult langusesse, kuid see jäi ajutiseks ning selle aasta esimeses kvartalis kindlustunne veidi tõusis.

Majapidamiste ettevaatlikkuse üheks põhjuseks võis olla meedias sagenenud teemakäsitlused võimaliku majanduskriisi ja intressimäärade tõusu kohta. Swedbanki majandusprognoosi põhistsenaarium ei näe ette majanduskriisi ning ka intressimäärade tõus peaks meie hinnangul tulema lähiajal aeglane.

Sel aastal ootame aeglasemat netopalga kasvu ning korterite hinnakasv peaks meie hinnangul jääma eelmise aastaga umbes samale tasemele või veidi aeglustuma. Seega peaks sel aastal eluaseme taskukohasus püsima umbes samal tasemel nagu eelmisel aastal.