Autor: Silvia Pärmann • 2. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Open House’i missioon on väga lihtne: anda inimestele võimalus astuda sisse oma kodulinna majadesse, kuhu nad muidu ei pääse ja heita linnale pilk täiesti uue nurga alt. Seda tasuta ja eelneva registreerimiseta, ennast tuleb eelnevalt kirja panna vaid siis, kui on soov külastada Rootsi ja Soome saatkonda. Korraldajad usuvad, et lisaks ekskursioonidelt saadavatele elamustele kutsub see inimesi kaasa mõtlema linna arengu ja planeerimise teemal.

“Kuna levinud on arusaam, et arhitektuuriga tegelemine ja selle osas kaasa rääkimine on omistatud vaid neile, kellel on vastav amet, siis võivad inimesed tunda end väljatõrjutult. See ei tähenda aga seda, et inimestel ei ole olnud tahtmist ümbrust puudutava arhitektuuri teemadel enda panust anda. Lihtsalt sellist võimalust lihtsalt polnud enne Open House’i,” ütleb 1992. aastal Londonis esimese Open House’i korraldanud Victoria Thornton, kes aprilli lõpus ka Eestisse tuleb. “Alustasime Londonis 20 koha ja 200 külastajaga ning nüüdseks on üritusel 800 asukohta ning veerand miljonit külastajat. Elanikud tahavad enda ehitatud keskkonnast aru saada ning see üritus annab inimestele võimaluse.”

Esimese Open House Tallinna ajal avab uksed 40 kohta, mille hulgas on nii kodusid, saatkondi, kirikuid, kontoreid, kohvikuid, endisi tehaseid kui ka parke ja kalmistuid. Enamust neid objekte ühendavaks märksõnaks võib sel aastal kindlasti tuua just uue perspektiivi linnale.

Uued “linnad” keset Tallinna

Open House Tallinn ellukutsujad, Eesti Arhitektuurikeskuse produtsendid Eve Arpo Ja Maria Kristiin Peterson, tõid ühe Open House’i Tallinna jõudmise põhjusena välja kiiresti muutunud linnaruumi, kus vanade suletud töös-tuspiirkondade asemele on tekkinud elu-, äri- ja kultuurihooned, mis pole põnevad vaid seest - nende akendest, katustelt ja rõdudelt näeb Tallinna täiesti uue nurga alt. Ent sama võib öelda ka paljude juba pikalt linnaruumis olnud rajatiste kohta, sest kui paljudel on ikkagi olnud võimalus tõusta Nõmme suusahüppetorni või Lauluväljaku liputorni?

Open House’i just nüüd Eestisse jõudmise teise olulise põhjusena toovad nad välja nõudluse küsimuse - seda on näidanud avatud majade programmid, mida on korraldanud Arhitektuurimuuseum. Alati on huvilisi, alati on grupid täis. Inimesed tahavad oma linna näha, neil on huvi selle vastu, mis linnas toimub. Aga Arhitektuurimuuseumil on ikkagi nišipublik, kelleni info tuuridest jõuab. Open House pakub seda võimalust ka laiemale publikule.

Lisaks linna- ja arhitekuuriseiklusele, mida Open House kahtlemata pakub, loob selline üritus hea platvormi ka aruteludeks linna arengu ja planeerimise teemal.

Arhitektuuriseiklusele vabatahtlikele giididega

Open House’i programmist on võimalik osa saada nii külalisena kui ka üheks nädalavahetuseks mõne põneva hoone või pargi “peremeheks” muutudes - kõiki ekskursioone viivad läbi vabatahtlikud, kes loomulikult enne oma objekte tundma õpivad. Vabatahtlike üleskutse on suunatud väga laiale ringile,

kõikidele kultuuri- ja arhitektuuriuvilistele inimestele - ja veel on võimalik meeskonnaga liituda! Kõige noorem seni registreerunud vabatahtlik on 17 ja kõige vanem 74. Korraldajatel on eriti hea meel näha, et ei tule ainult väga noored inimesed, et Tallinnas on väga palju keskealisi ja vanemaid inimesi, kellel on selgelt huvi valdkonna vastu ja kes tahavad oma aega panustada Open House’i läbiviimisesse.

Esimesel Tallinna Open House’il leidub tegevust kõigile, kes soovivad oma panuse anda, aga maailmas on Open House’i üritused kasvanud nii suureks, et paljud linnad võtavad vabatahtlikud ”tööle” konkursiga. Näiteks Kreeka linnas Thessalonikis kandideeris möödunud aastal 1000 inimwat, kelle seast valiti välja 500.

Vaata, millised on Open House´i TOP 5 vaatamisväärsust