Autor: kinnisvarauudised.ee • 3. aprill 2019

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestis on viimasel ajal eri põhjustel turult kas täielikult või osaliselt lahkunud näiteks Versobank, Danske Bank, Nordea ja DNB. Konkurentsi vähenemine pangandusturul avaldab mõju kinnisvaraarendajatele, samas on ka kinnisvaraturul varasemast rohkem ebakindlust, mis pangad ettevaatlikumaks teeb. Vastuse, millised on panga ja arendaja koostöö saladused, annab Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik.

Konverentsil kuuled elamispinna ja ärikinnisvara uusarenduste analüüsi - milline on kuvand ja tegelikkus. Kinnisvaraturg, eriti uusarenduste, on alati olnud atraktiivne teema. Intrigeerivad pealkirjad tõstavad klikkide arvu, kuid loovad pealiskaudsel lugemisel eelarvamusi, mis ei pruugi alati tõele vastata. Uusarenduste turuolukorrast annab ülevaate RE Kinnisvara juhatuse liige, vanempartner Monica Meldo, samuti kirjeldab ta millist koostööd oodatakse kinnisvarabüroolt ning arendajalt.

Taasiseseisvumisaegne Tallinn on arenenud sarnaselt muu maailma linnadega, kus peale kesklinna on veel mitmeid tähtsaid tõmbekeskuseid, mis paistavad silma kas kaubanduse, büroohoonestuse või teadusega. Ühe sektori areng on tõmmanud kaasa teisi, millele on lisandunud ka elanikkonna kasv. Merko Ehituse esindaja annab nõuandeid, kuidas töötada välja tootevalikuid, kuhu ja miks arendada.

Kinnisvaraarendusega tegelev ettevõte Hammerhead on oma tooteporftelli laiendanud ka Eestist kaugemale. Kaliningradi linna lähistel arendab ettevõte arendust kogupindalaga enam kui 30 hektarit. Linnaplaneerimise kontseptsioon näeb tervikalale ette ca 64 000 ruutmeetrit elamispinda. Alale lisandub ka lasteaed ja ärikeskus, kaasaegsed laste- ja spordiväljakud ning kogu kompleks on varustatud asfalteeritud jalg- ja rattateedega. Väga suur rõhk on rohelisusel, turvalisusel ja mugavusel. Kogemusloo toob teieni Hammerheadi kinnisvara arendusdirektor Risto Abel.

Teine kogemuslugu on esimesest IBIS hotellist Eestis, mis avatakse 2019 aasta kevadel. Tallinnasse Juhkentali tänavale kerkiv kolmetärnihotell saab olema kuuekorruseline ja 190 toaga. Hausers Grupp on hotelli arendaja ja ehitaja ning jääb hiljem seda ka haldama. Kuuleme kuidas ideeni jõuti, millised on olnud probleemid, mida nendest õppida, mille poolest on arendus keeruline jne. Hausers Grupp juhatuse liige ja ehitusvaldkonna juht Tomy Saaron annab vastused.

Kas oled mõlenud, kuidas arendada kallist kinnisvara? Uus Maa Kinnisvara elamispindade tegevjuht Kristi Djomin selgitab, miks uute ja kallima hinnaklassiga korterite arv kasvab ja mis üldse on kallis kinnisvara – kallis lõpphind või kallis ruutmeetrihind. Kas kalli kinnisvara arendamine tasub end ära ja mida sellisel juhul silmas pidada?

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti geoinformaatika teenistuse direktor Ivari Rannama toob teieni uue linnamudeli, mille väljundiks on võimalikult suurele hulgale inimestele kastutatav Tallinna 3D rakendus. Ruumiline linn muutub nähtavaks ja vaadeldavaks miljonitele kasutajatele üle maailma. 3D andmeid uuendamise käigus toimub aeropildistamine ja laserskaneerimine õhust; fassaadide pildistamine ja laserskaneerimine maapinnalt; maapinna kõrgusmudeli loomine; laserandmete vektoriseerimine luues igast hoonest ja olulisematest rajatistest iseseisvad andmeobjektid, fassaadi- ja aeropiltide kleepimine vektoriseeritud hoonete ja rajatiste 3D kujudele.

Eestis ei ole hoonete projekteerimisel põhjalikku tuuleanalüüsi teostamist nõutud, kuid kõrghooneid ehitades on see suureks abiks projekteerimise eelprojekti staadiumis, et saadud infoga projektlahenduse täpsustumisel aegsasti arvestada. Kapitel tellis Liivalaia äri- ja elukvartali arendusprojektile tuuletunneli katsetused, projekt hõlmab ka Eesti kõrgeimat büroohoonet, teadaolevalt on sarnane uuring tehtud vaid Tornimäe kõrghoonetele. Üsna uudsest teemast Eesti kinnisvaraarenduse maastikul ning katsetuste tulemustest räägib Kapiteli projektijuht Rait Riim põhjalikumalt konverentsil.

Lisaks Kopli liinidele, on nii arendajatel kui linnal suured plaanid ka Paljassaarega. Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu kohaselt on tegu segahoonestusalaga, kus võivad paikneda korruselamud, kaubandus- ja teenindusasutused, äri- ja büroohooned, kultuuri- ja spordiasutused jm ühiskondlikud linnalikku elukeskkonda teenindavad funktsioonid. Krulli tehase 10 hektari suurusesse kvartalisse on kavandatud äri- ja elurajoon. Lisaks muinsuskaitsealuste hoonete ümberehitamisele ja laiendamisele on kavas rajada piirkonda sobiva kõrgusega hooneid, sh kaubanduskeskus. Paljassaare arenguplaanidest räägivad Põhja-Tallinna linnaosa vanem Raimond Kaljulaid ja Krulli Kvartali juhatuse liige Mehis Rump.

Kinnisvaraarenduse konverents toimub 21. mail 2019 Radisson Blu Hotel Olümpias, Liivalaia 33, Tallinn. Vaata kava ja pane ennast kirja SIIN.