18. aprillil avatakse Vabariigi Presidendi Kersti Kaljulaidi osalusel pidulikult värskelt renoveeritud Eesti Vabariigi suursaatkonna hoone Moskvas.

- Varases juugendstiilis häärberis tegutseb Eesti saatkond alates 1921. aastast
- Foto: Eesti Välisministeerium
Eesti esindus Moskvas on algusest peale, alates 1921. aastast, tegutsenud ühes ja samas majas. Suursaatkond asub linna ajaloolises südames, Malõi Kislovski ja Kalašnõi põiktänava vahelises kvartalis – Kremli, Arbati ja Konservatooriumi vahetus läheduses. Saatkonna hoone ehitati 1903. aastal arhitekt Aleksei Štšeglovi projekti järgi, tegu on varases juugendstiilis linnahäärberiga. Kaheksakümnendatel aastatel ehitati juurde moodsamas võtmes külalistemaja, millest tänaseks on kujundatud töötajate eluruumid ja kus asub ka konsulaat.
Välisministeerium viis aastatel 2014–19 koostöös Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi ning Inseneribüroo Teloraga läbi saatkonnahoone põhjalikud rekonstrueerimistööd. Hoone peaprojekteerija on Innopolis Insenerid OÜ ning arhitektuurse ja sisearhitektuurse projekti autorid KAOS Arhitektid meeskond koosseisus Toomas Adrikorn, Margit Argus, Margit Aule ja Kaiko Kerdmann.
Ehitustöödega alustati 2016. aasta sügisel. Ehitustööde esimeses etapis rekonstrueeriti saatkonna konsulaadi ruumid ning elukorpus. Hoone ajaloolise osa ehitustööd algasid 2018. aasta alguses ning lõppesid 2019. aasta jaanuaris. Ehitustöid teostas Nordeo E AS.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Tööde käigus korrastas SA Eesti Vabaõhumuuseumi konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut Viljar Visseli juhtimisel saatkonna ajaloolise mööbli. Koostöös Kunstimuuseumi maalikunsti konservaatori Alar Nurksega restaureeriti ka vanad kunstiteosed. Välisministeeriumi korraldatud kunstikonkursi tulemusel hakkavad renoveeritud saatkonnahoonet edaspidi kaunistama ka parimad näited nüüdisaegsest Eesti kunstist.
Vaata Eesti Välisministeeriumi fotogaleriid saatkonnahoonest
Seotud lood
Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.