Autor: kinnisvarauudised.ee • 9. mai 2019

Merko Ehituse 2019. aasta esimese kvartali müügitulu oli 77 miljonit ja puhaskasum 2,8 miljonit eurot. Tänavu esimeses kvartalis anti ostjatele üle enam kui viiendiku võrra rohkem kortereid kui aasta tagasi.

„Esimese kvartali müügitulu ligi 4% vähenemine oli ootuspärane, arvestades uute ehitustellimuste langustrendi turul ja kontserni portfellis viimastel aastatel olnud erakordselt suurte objektide valmimist. Esimeses kvartalis sõlmisime mõnevõrra rohkem uusi ehituslepinguid kui aasta tagasi, ent tihedast hinnakonkurentsist tuleneva ehituslepingute madala kasumlikkuse tõttu pole müügitulu kasv eesmärk omaette. Positiivne oli see, et esimeses kvartalis paranes kontserni puhaskasumlikkus,“ kommenteeris tulemusi ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „Ehitusturul suureneb riigitellimuste osakaal ning riigihangete maht mõjutab oluliselt ehitusturu lähiaastate väljavaateid, nii hoonete kui eriti taristu osas.“

Merko Ehituse 2019. aasta esimese kvartali müügitulu oli 77 miljonit eurot, mullu sama ajal 80 miljonit. Puhaskasum kahekordistus 2,8 miljonit euroni, eelmisel aastal saadi 1,1 miljonit. Tänavu esimeses kvartalis sõlmiti uusi ehituslepinguid summas 32 miljonit eurot, millest suuremad olid kaitseväe tagalahoone ja meditsiinikeskuse laiendus Tapa linnakus, ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike rajamine Harjumaal ning Sindi 330 kV alajaama laiendus.

Murekohaks pangandusturg

„Merko Ehituse strateegiline ärisuund on korteriarendus ning tänavune planeeritav investeeringute maht korteriarendusse on suurusjärgus 100 miljonit eurot. Hetkel on meil Eestis, Lätis ja Leedus arenduses üle tuhande korteri, millest enam kui pooled on plaanis valmis ehitada 2020. aastal,“ ütles Andres Trink.

2019. aasta esimeses kvartalis andis Merko Ehitus korteriostjatele üle 63 korterit, mida on enam kui viiendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Merko suuremate projektidena võib välja tuua Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas, Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid Riias ning Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid Vilniuses.

„Üheks murekohaks on olukord Baltikumi pangandusturul, kus vähenev konkurents on halvendamas ettevõtete finantseerimistingimusi ning üha karmistuvad nõuded pangaklientide aktsepteerimisele ja nende tehingutele võivad negatiivselt mõjuda Balti riikide majandusaktiivsusele. See võib järk-järgult hakata avalduma ka kinnisvaraturu aktiivsuse vähenemises,“ tõdes Andres Trink.