Merko Ehituse 2019. aasta esimese kvartali müügitulu oli 77 miljonit ja puhaskasum 2,8 miljonit eurot. Tänavu esimeses kvartalis anti ostjatele üle enam kui viiendiku võrra rohkem kortereid kui aasta tagasi.
„Esimese kvartali müügitulu ligi 4% vähenemine oli ootuspärane, arvestades uute ehitustellimuste langustrendi turul ja kontserni portfellis viimastel aastatel olnud erakordselt suurte objektide valmimist. Esimeses kvartalis sõlmisime mõnevõrra rohkem uusi ehituslepinguid kui aasta tagasi, ent tihedast hinnakonkurentsist tuleneva ehituslepingute madala kasumlikkuse tõttu pole müügitulu kasv eesmärk omaette. Positiivne oli see, et esimeses kvartalis paranes kontserni puhaskasumlikkus,“ kommenteeris tulemusi ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „Ehitusturul suureneb riigitellimuste osakaal ning riigihangete maht mõjutab oluliselt ehitusturu lähiaastate väljavaateid, nii hoonete kui eriti taristu osas.“
Merko Ehituse 2019. aasta esimese kvartali müügitulu oli 77 miljonit eurot, mullu sama ajal 80 miljonit. Puhaskasum kahekordistus 2,8 miljonit euroni, eelmisel aastal saadi 1,1 miljonit. Tänavu esimeses kvartalis sõlmiti uusi ehituslepinguid summas 32 miljonit eurot, millest suuremad olid kaitseväe tagalahoone ja meditsiinikeskuse laiendus Tapa linnakus, ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike rajamine Harjumaal ning Sindi 330 kV alajaama laiendus.
Murekohaks pangandusturg
„Merko Ehituse strateegiline ärisuund on korteriarendus ning tänavune planeeritav investeeringute maht korteriarendusse on suurusjärgus 100 miljonit eurot. Hetkel on meil Eestis, Lätis ja Leedus arenduses üle tuhande korteri, millest enam kui pooled on plaanis valmis ehitada 2020. aastal,“ ütles Andres Trink.
2019. aasta esimeses kvartalis andis Merko Ehitus korteriostjatele üle 63 korterit, mida on enam kui viiendiku võrra rohkem kui aasta tagasi. Merko suuremate projektidena võib välja tuua Uus-Veerenni ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas, Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid Riias ning Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid Vilniuses.
„Üheks murekohaks on olukord Baltikumi pangandusturul, kus vähenev konkurents on halvendamas ettevõtete finantseerimistingimusi ning üha karmistuvad nõuded pangaklientide aktsepteerimisele ja nende tehingutele võivad negatiivselt mõjuda Balti riikide majandusaktiivsusele. See võib järk-järgult hakata avalduma ka kinnisvaraturu aktiivsuse vähenemises,“ tõdes Andres Trink.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
2
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
3
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Enn Parel: Need summad ei ole väikesed
Marko Kull: Täna näeme juba selgelt, kuidas siia on kerkinud piirkonna uus süda.
Janar Muttik: Vanemad on väsinud taksojuhi ametist, hinnatakse mugavust ja laste suuremat iseseisvust.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele