Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mainori varade maht kasvas 179 miljonini
Mainor ASi nõukogu esimehe Guido Pärnitsa sõnul tegi grupp möödunud aastal äriliselt kõigi aegade parima tulemuse, samal ajal jätkates uute arendusprojektide väljatöötamist ja elluviimist ning aktiivselt investeerimist. Kontsernis tervikuna investeeriti 2018. aastal 19,1 miljonit eurot, millest kinnisvaraobjektidesse 17,8 miljonit eurot.
Mainor grupi tegevuse keskpunktis on kõrvuti haridusklastri, energeetika, keskkonnakaitse ja puidutööstuse arendamisega Ülemiste City linnaku arendamine, milles osalevad kõik Mainor grupi ettevõtted. „Peame oma tegevuse osana kriitiliselt oluliseks panustada Eesti majanduse edu ja jätkusuutlikkuse tagamisse ja selleks on ettevõtte eesmärk kujundada Ülemiste City linnakus talentide jaoks parim äri-, elu- ja õppimiskeskkond, mida toetavad nii materiaalne, vaimne kui teenuskeskkond," märkis Pärnits.
Ülemiste City kasvas Balti suurimaks büroolinnakuks
Linnakus tegutseb üle 10 000 töötaja ja 400 ettevõtte. Ülemiste City kontoripindade maht ületab 130 000 ruutmeetri, olles sellega kasvanud Baltikumi suurimaks büroolinnakuks. Linnakus tegutsevate ettevõtete käive on enam kui 1,5 miljardit eurot. Ülemiste City IKT sektori osakaal Eesti IKT sektori osakaalust moodustab ligi 20%.
Eelmise aasta jooksul alustasid uute rentnikena Ülemiste Citys Skeleton Technologies, Cleveron, Nordea Bank AB Eesti filiaal, Tele2 Eesti, Eesti AGA, Breakwater Technology, Philips Baltic, Astrazeneca Eesti, Planetway Europe ja mitmed teised nimekad ettevõtted.
2018. aastal andis AS Mainor tütarettevõtja Mainor Ülemiste käiku ligi 15 000 m2 üüritava pinnaga Öpiku maja teise torni, millega tõusid galeriiga ühendatud Öpiku paaristornid Eesti suurimaks kontorihooneks.
Öpiku kontorihoones alustas tegevust Rahvusvaheline maja, mille eesmärk on pakkuda välisspetsialistidele kõik riigi teenused ühest kohast, lühendades sellega teekonda ühele-kahele päevale, mis muidu võtaks erinevaid asutusi külastades aega kuni kuu-kaks. Öpiku torne ühendavasse galeriisse rajati e-Eesti esitluskeskus, millest on saanud oluline koht nii välistalentide kui investorite meelitamiseks Eestisse.
Sepise 8 aadressil asuv vana Dvigateli tehasekompleksi kuulunud ligi 860-ruutmeetriline telliskivihoone renoveeriti kaasaegseks IT-majaks. Seal alustas tööd kaks restorani ning sinna rajati ka viiekorruseline parkimismaja, kus on 428 parkimiskohta.
Linnakusse alustati täisteenust pakkuva tervisemaja ehitamist, mis on suunatud nii kohalikele inimestele aga ka sealsetele välisspetsialistidele.
Vana Dvigateli hoone paekivimüüride vahele aadressil Valukoja 10 alustati Lurichi kvartali 13-korruselise üürikorteritega maja ja 8-korruselise bürootorni ehitamist, mille kavandatav valmimisaeg on 2020. aasta esimesel poolel.
Jätkus Valukoja 7 kinnistu detailplaneeringu menetlemine, mille järgi kavandatakse kaasaegse koolihoone ehitust ning algatati Sepise 7 kinnistu detailplaneering, mille järgi rajatakse lennujaama kõrvale uus büroohoone.
Hetkel kuum
Samuti viidi aasta jooksul läbi kaks arhitektuurikonkurssi. Sepapaja tn 10 aadressil asuva linnaku viimase paekivist hoone lahenduse võitjaks osutus OÜ Arhitektuuribüroo Pluss. Nende poolt pakutavas lahenduses on planeeritud rajada uuenduslik O-tähe kujuline hoone mahuga 50 000 ruutmeetrit, kus on ette nähtud nii büroo-, teeninduspindade kui ka üürikorterite funktsionaalsus. Teine arhitektuurikonkurss toimus kinnistutele Valukoja 7, Sepapaja 11 ja 12 eesmärgiga luua mitmefunktsionaalne kvartal hariduskompleksi, büroohoonete ning elumajadega.
Nutikad lahendused ja tulevikulinnak
2018. aastal tegeleti aktiivselt IT arendusprojektidega, et parandada Ülemiste Citys töötavate inimeste ja külastajate kliendikogemust. Koostöös Europark Estonia OÜ-ga juurutati tehisintellektil põhinev parkimislahendus, mis juhendab inimesi lähima vaba parkimiskohani. Lisaks lansseeriti Ülemiste City uus veebikeskkond ja teenusplatvorm.
Mainor ASi eestvedamisel arendatakse linnakus intellektuaalseid teenuseid ja korraldatakse teadustegevust. 2018. aastal sõlmiti koostööleping Tallinna Tehnikaülikooli intellektuaalse potentsiaali kaasamiseks Ülemiste City arendustegevusse, mille tulemusena käivitatakse ülikoolis Tuleviku Linna Professuur, mille eesmärgiks on teadustulemuste põhjal teha ettepanekuid ning töötada välja lahendusi nutika linnaku arendamiseks planeeringute, ehitiste, liikluse ja teenuste valdkonnas.
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
3
Lisatud galerii - vaata muljetavaldavaid visuaale!
5
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
6
Eestis on näiteid kohtadest, kus tuuleparkide rajamine on pigem aidanud kaasa piirkonna arengule.
Viimased uudised
Uus finantsjuht kavatseb keskenduda usaldusväärse aruandluse ja prognooside tagamisele ning peab oluliseks avatud dialoogi investoritega.
Konverentsid
Hetkel kuum
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Tallinna lõuna-, eriti läänesuund muutub elitaarsemaks ja kallimaks
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele