Kolmekümnendates kinnisvaramiljonärid kasvatavad varandust

Endisesse tselluloositehasesse, praeguse nimega Fahle Parki, büroopindasid rajava kinnisvarafirma Fausto Capital portfelli maht kasvas 78 miljonilt 113 miljonile eurole. Sellest suure osa moodustas südalinnas asuva ja Postimees Grupi poolt renditud Maakri 23A ärihoone ostmine, aga ka kinnisvarainvesteeringute ümberhindlus.

Karpov lisas, et seoses Fahle arendusega võeti mahukas pangalaen ning eelmise aasta lõpetamata ehituse kulud on arvestatud majandusaasta aruandes investeeringute hulka.

Fausto Capitali ärikinnisvara laiub Tallinnas ja Tartus, viimases avati hiljuti Telia peahoone. Seoses Fahle arendusega on Karpovi sõnul aktiivses ehitusfaasis 30 000 ruutmeetrit büroopinda.

Karpovi kinnitusel plaanib ettevõte iga hinnaga Fahle Pargi esimese ehitusetapi lõpetada selle aasta lõpus, et rentnikud saaksid sisse kolida. Näiteks on seal suuremad rentnikud Büroohotell, meediakontsern Postimees Grupp, ravimite hulgi- ja jaemüüja Magnum ning ehitusmaterjalide tootja Stora Enso.

Teisalt nentis ta, et Fahle Pargi ehitushinnad on läinud planeeritust kõrgemaks. Samuti on niivõrd vanade hoonete ümberehitamist saatnud muinsuskaitse järelevalve. Seetõttu on tulnud teha kavandatust keerulisemaid ehitustöid, mis on arvatust kallimaks maksma läinud, lisas Karpov.

Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal rääkis hiljuti Äripäeva raadiosaates "Kinnisvaratund", et kinnisvaraturul muutub murelapseks bürookinnisvara. Erinevatel andmetel valmib uuel aastal Tallinnas ligi 100 000 ruutmeetrit büroopinda, mida on poole rohkem kui eelnevatel aastatel.

„Seda on palju, Maakri kvartali puhul nägime, kuidas korraga tekkis kesklinnas palju uut kontoripinda ja seda pole siiani täidetud," märkis Habal. Tema sõnul on bürookinnisvara arendusel vähe riigitellimusi, mistõttu ehitatakse arvukalt juurde spekulatiivset kinnisvara.

Karpovi sõnul on Fahle arenduses 30 000ruutmeetrist rentnikega täitmata üksnes 6000 ruutu. Tema hinnangul bürookinnisvaraturul katastroofi pole, ehkki ehitushinnad kasvavad ligi 5 protsenti aastas ja konkurents turul on tihe. Lisaks on tekkinud üürihindadele lagi.

„Kui hinnad on mõistlikud, siis üürnikke jagub. Paraku on üürihinnad osati üles läinud ehitushindade tõusmise tõttu, see võib tekitada olukorra, et osale pindadele jäädakse üürnikke kauemaks otsima,“ arvas ta.