• 23.09.19, 13:28
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Energiasääst ei pea olema kallis

Eesti kliimapoliitika on energiaallikate arendamise poole kaldu ning ettevõtjate hinnangul tuleks rohkem tähelepanu pöörata madalal rippuvale viljale ehk hoonete energiatõhususele, kuhu investeerimine toob lisaks kliima argumendile ka sissepandud raha kiirelt tagasi.
AU Energiateenuse juht Aivar Uutar Sõpruse Ärimaja katusel, hoones vahetati küttesüsteemid, seinad varustati päikesekilega, katusel on päikesepaneelid.
  • AU Energiateenuse juht Aivar Uutar Sõpruse Ärimaja katusel, hoones vahetati küttesüsteemid, seinad varustati päikesekilega, katusel on päikesepaneelid.
  • Foto: Andras Kralla
“Kliimaneutraalsust energiaallikate asendamisega ei saavuta, ikkagi tarbimise kallale tuleb minna,” ütleb AU Energiateenuse juht Aivar Uutar. Ainult et tavapärase lihasöömisega hirmutamise asemel on juttu lihtsalt kinnisvara olukorra parendamisega tehtavatest investeeringutest, mis end viie aastaga ära tasuvad.
Kui praegu on Eesti elektritarve 8 teravatt-tundi aastas, siis 2050. aastaks tõstab ainuüksi elektriautode levik selle 10,8 teravatt-tunnile. Kliimasõbralikkus tähendab ühtlasi elektritarbimise suurendamist. “Seega on praegu valida, kas 20 aasta pärast tuleb ehitada üks või kaks tuumajaama, energiasääst aitaks ära hoida tarbetult suure investeeringu,” lisas hiljuti Stockholmi keskkonnainstituudist AU Energiateenusesse liikunud Siim Meeliste.
EfTEN ja Rimi näitavad teed

Artikkel jätkub pärast reklaami

Toimivaid näiteid on Eestis mitu. EfTENi juht Viljar Arakas ütles, et kliima soojenemine on praegu üks olulisemaid teemasid üldse, mis puudutab igaüht. EfTENi neljanda kinnisvarafondi tegemine n-ö rohelisena – see tähendab, et suur rõhk on energiatõhususel – oli seepärast tema sõnul teadlik otsus. Fondile tähendab see, et ostetud hoonele tehakse keskkonna jalajälje audit ja siis hakatakse otsima võimalusi, kuidas seda vähendada.
Oma osa mängis ka võimalus saada osaliste sekka Euroopa arengupank EBRD, mis panustas omakapitali 30 miljonit eurot. “EBRD jagas meiega oma majasisest ekspertiisi, koolitas meie inimesi, tänu sellele saime n-ö lendstardi,” lisas Arakas.
Teine selline näide on Rimi, mille energiasäästuprogramm on kestnud juba mõniteist aastat. “Võrreldes 2006. aastaga, kui seda programmi alustasime, on meie CO2 emissioon vähenenud 70 protsenti,” ütles Rimi tegevdirektor Vaido Padumäe. See aitab tema sõnul ka brändingule kaasa, kuid üldiselt kinnitab Padumäe Uutari mainitud tasuvusaegu. “Nõuab investeeringuid, kuid samas aitab ka kulusid säästa — hindame näiteks kaupluste külmasüsteemide vahetuse tasuvusaega 5–7 aasta juurde,” lisas Padumäe.
Kui suuri investeeringuid on kinnisvaras vaja?
Möödunud nädalal kliimaneutraalsuse uuringut tutvustanud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste tõdes, et õiges tempos liikumiseks peab tegema üle 200 miljoni euro investeeringuid aastas. "See on see maht, mis tuleb keskmiselt ära teha iga aasta kuni aastani 2050. Siis on võimalik saada sealt selline vähendamine, et tõesti heitmete pool ka klapiks," rääkis Tammiste rahvusringhäälingule.
Meeliste toob siinkohal välja kaks olulist aspekti. Esiteks jääb mulje, nagu tuleks teha tohutuid kulutusi, kuid tegelikult on need end 5–7 aastaga ära tasuvad investeeringud. Näiteks büroohoonete kohta on märgitud, et ainuüksi soojusenergia sääst on 80 protsenti.
Teiseks väldiks hoonepargile rõhumine seda olukorda, mis oli mõne aasta eest kohalikes omavalitsustes, kus Euroopa rahaga remonditi katlamajad, seejärel tegeleti hoonetega, vähendati energiavajadust ja lõpptulemuseks olid rajatud katlamajad lihtsalt liiga võimsad. Loe edasi Äripäevast.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.05.25, 15:00
Millerhawk vähendas hoone süsiniku jalajälge kolmandiku võrra – ilma lisakuluta
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.

Enimloetud

1
Suur lugu
  • 18.06.25, 11:26
Vaevast vabaks: büroopindade segmendis on alanud uus trend
Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Asjaosaline - vaata, et Sa uuest trendist maha ei jää!
2
Uudised
  • 30.06.25, 13:45
EKE hakkab rajama Hipodroomile oma ärikvartalit
Ehitustöödega alustatakse kohe
3
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
4
Uudised
  • 30.06.25, 10:20
Colliers ja What If aitavad toidutootjal luua Loo keskust
5
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
6
  • ST
Sisuturundus
  • 25.06.25, 10:39
4 sisekujundusnippi poeomanikele: hästi kujundatud pood tagab parema ostuelamuse

Hetkel kuum

Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Vaja on tundlikumat kvaliteeti ja avatumat vaadet.
Suur lugu
  • 27.06.25, 06:30
Kinnitage turvarihmad - Eesti kinnisvaraarendus hakkab nihestuma
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Hans H. Luik.
Uudised
  • 27.06.25, 08:45
Esinduslik GALERII: Hans H. Luik sai Pirita arenduse valmis
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
US Real Estate’i Rotermanni ja Artiuse ärijuht Julius Stokas (Foto: US Ral Estate).
Uudised
  • 27.06.25, 12:12
Ärikinnisvaraturult on kadunud fikseeritud üürilepingud
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Nõustamisbüroo Colliers partner Margus Tinno analüüsib büroohoonete ja ärilinnakute väljavaateid.
Uudised
  • 25.06.25, 06:45
Lahendused büroohoonete saatusele pakub elu ise
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.
Uudised
  • 25.06.25, 10:13
Konkreetne märk, et korteriturg on juba taastumisfaasis
Marienholmi I etapi avamine.
Uudised
  • 25.06.25, 09:00
Noobel GALERII: Scandium sai Marienholmi I etapi valmis
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets (Fotod: Raul Mee ja Andras Kralla).
Uudised
  • 26.06.25, 13:00
Omavalitsustel puudub linnaruumi arendamiseks visioon
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Uus võimalik muudatus ei tohiks mõjutada objektide kohapealset turvalisust. Hoone omanik või valdaja saab väga palju selleks ära teha, et tulekahjusid ennetada ja oma inimeste teadlikkust tõsta, kui signaal läheb päriselt tööle.
  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele