Energiasääst ei pea olema kallis

“Kliimaneutraalsust energiaallikate asendamisega ei saavuta, ikkagi tarbimise kallale tuleb minna,” ütleb AU Energiateenuse juht Aivar Uutar. Ainult et tavapärase lihasöömisega hirmutamise asemel on juttu lihtsalt kinnisvara olukorra parendamisega tehtavatest investeeringutest, mis end viie aastaga ära tasuvad.

Kui praegu on Eesti elektritarve 8 teravatt-tundi aastas, siis 2050. aastaks tõstab ainuüksi elektriautode levik selle 10,8 teravatt-tunnile. Kliimasõbralikkus tähendab ühtlasi elektritarbimise suurendamist. “Seega on praegu valida, kas 20 aasta pärast tuleb ehitada üks või kaks tuumajaama, energiasääst aitaks ära hoida tarbetult suure investeeringu,” lisas hiljuti Stockholmi keskkonnainstituudist AU Energiateenusesse liikunud Siim Meeliste.

Toimivaid näiteid on Eestis mitu. EfTENi juht Viljar Arakas ütles, et kliima soojenemine on praegu üks olulisemaid teemasid üldse, mis puudutab igaüht. EfTENi neljanda kinnisvarafondi tegemine n-ö rohelisena – see tähendab, et suur rõhk on energiatõhususel – oli seepärast tema sõnul teadlik otsus. Fondile tähendab see, et ostetud hoonele tehakse keskkonna jalajälje audit ja siis hakatakse otsima võimalusi, kuidas seda vähendada.

Oma osa mängis ka võimalus saada osaliste sekka Euroopa arengupank EBRD, mis panustas omakapitali 30 miljonit eurot. “EBRD jagas meiega oma majasisest ekspertiisi, koolitas meie inimesi, tänu sellele saime n-ö lendstardi,” lisas Arakas.

Teine selline näide on Rimi, mille energiasäästuprogramm on kestnud juba mõniteist aastat. “Võrreldes 2006. aastaga, kui seda programmi alustasime, on meie CO₂ emissioon vähenenud 70 protsenti,” ütles Rimi tegevdirektor Vaido Padumäe. See aitab tema sõnul ka brändingule kaasa, kuid üldiselt kinnitab Padumäe Uutari mainitud tasuvusaegu. “Nõuab investeeringuid, kuid samas aitab ka kulusid säästa — hindame näiteks kaupluste külmasüsteemide vahetuse tasuvusaega 5–7 aasta juurde,” lisas Padumäe.

Möödunud nädalal kliimaneutraalsuse uuringut tutvustanud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste tõdes, et õiges tempos liikumiseks peab tegema üle 200 miljoni euro investeeringuid aastas. "See on see maht, mis tuleb keskmiselt ära teha iga aasta kuni aastani 2050. Siis on võimalik saada sealt selline vähendamine, et tõesti heitmete pool ka klapiks," rääkis Tammiste rahvusringhäälingule.

Meeliste toob siinkohal välja kaks olulist aspekti. Esiteks jääb mulje, nagu tuleks teha tohutuid kulutusi, kuid tegelikult on need end 5–7 aastaga ära tasuvad investeeringud. Näiteks büroohoonete kohta on märgitud, et ainuüksi soojusenergia sääst on 80 protsenti.

Teiseks väldiks hoonepargile rõhumine seda olukorda, mis oli mõne aasta eest kohalikes omavalitsustes, kus Euroopa rahaga remonditi katlamajad, seejärel tegeleti hoonetega, vähendati energiavajadust ja lõpptulemuseks olid rajatud katlamajad lihtsalt liiga võimsad. Loe edasi Äripäevast.