Kristjan Pruul • 23 september 2019

Energiasääst ei pea olema kallis

AU Energiateenuse juht Aivar Uutar Sõpruse Ärimaja katusel, hoones vahetati küttesüsteemid, seinad varustati päikesekilega, katusel on päikesepaneelid.  Foto: Andras Kralla

Eesti kliimapoliitika on energiaallikate arendamise poole kaldu ning ettevõtjate hinnangul tuleks rohkem tähelepanu pöörata madalal rippuvale viljale ehk hoonete energiatõhususele, kuhu investeerimine toob lisaks kliima argumendile ka sissepandud raha kiirelt tagasi.

“Kliimaneutraalsust energiaallikate asendamisega ei saavuta, ikkagi tarbimise kallale tuleb minna,” ütleb AU Energiateenuse juht Aivar Uutar. Ainult et tavapärase lihasöömisega hirmutamise asemel on juttu lihtsalt kinnisvara olukorra parendamisega tehtavatest investeeringutest, mis end viie aastaga ära tasuvad.

Kui praegu on Eesti elektritarve 8 teravatt-tundi aastas, siis 2050. aastaks tõstab ainuüksi elektriautode levik selle 10,8 teravatt-tunnile. Kliimasõbralikkus tähendab ühtlasi elektritarbimise suurendamist. “Seega on praegu valida, kas 20 aasta pärast tuleb ehitada üks või kaks tuumajaama, energiasääst aitaks ära hoida tarbetult suure investeeringu,” lisas hiljuti Stockholmi keskkonnainstituudist AU Energiateenusesse liikunud Siim Meeliste.

EfTEN ja Rimi näitavad teed

Toimivaid näiteid on Eestis mitu. EfTENi juht Viljar Arakas ütles, et kliima soojenemine on praegu üks olulisemaid teemasid üldse, mis puudutab igaüht. EfTENi neljanda kinnisvarafondi tegemine n-ö rohelisena – see tähendab, et suur rõhk on energiatõhususel – oli seepärast tema sõnul teadlik otsus. Fondile tähendab see, et ostetud hoonele tehakse keskkonna jalajälje audit ja siis hakatakse otsima võimalusi, kuidas seda vähendada.

Oma osa mängis ka võimalus saada osaliste sekka Euroopa arengupank EBRD, mis panustas omakapitali 30 miljonit eurot. “EBRD jagas meiega oma majasisest ekspertiisi, koolitas meie inimesi, tänu sellele saime n-ö lendstardi,” lisas Arakas.

Teine selline näide on Rimi, mille energiasäästuprogramm on kestnud juba mõniteist aastat. “Võrreldes 2006. aastaga, kui seda programmi alustasime, on meie CO2 emissioon vähenenud 70 protsenti,” ütles Rimi tegevdirektor Vaido Padumäe. See aitab tema sõnul ka brändingule kaasa, kuid üldiselt kinnitab Padumäe Uutari mainitud tasuvusaegu. “Nõuab investeeringuid, kuid samas aitab ka kulusid säästa — hindame näiteks kaupluste külmasüsteemide vahetuse tasuvusaega 5–7 aasta juurde,” lisas Padumäe.

Kui suuri investeeringuid on kinnisvaras vaja?

Möödunud nädalal kliimaneutraalsuse uuringut tutvustanud Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskuse juhataja Lauri Tammiste tõdes, et õiges tempos liikumiseks peab tegema üle 200 miljoni euro investeeringuid aastas. "See on see maht, mis tuleb keskmiselt ära teha iga aasta kuni aastani 2050. Siis on võimalik saada sealt selline vähendamine, et tõesti heitmete pool ka klapiks," rääkis Tammiste rahvusringhäälingule.

Meeliste toob siinkohal välja kaks olulist aspekti. Esiteks jääb mulje, nagu tuleks teha tohutuid kulutusi, kuid tegelikult on need end 5–7 aastaga ära tasuvad investeeringud. Näiteks büroohoonete kohta on märgitud, et ainuüksi soojusenergia sääst on 80 protsenti.

Teiseks väldiks hoonepargile rõhumine seda olukorda, mis oli mõne aasta eest kohalikes omavalitsustes, kus Euroopa rahaga remonditi katlamajad, seejärel tegeleti hoonetega, vähendati energiavajadust ja lõpptulemuseks olid rajatud katlamajad lihtsalt liiga võimsad. Loe edasi Äripäevast.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806