Tallinna vanalinn kipub libisema välismaalaste kätte

Vanalinna tegelik rahvaarv on ametlikest arvudest väiksem – elanikke on seal järel umbes 3000, täpselt sama palju, kui oli pärast laastavat Põhjasõda kolmsada aastat tagasi.

See kinnisvara on nii-öelda pommikindel: kui mujal hinnad tõusevad-langevad, tehingute arv paisub-kuivab, siis siin on ajatu rahu. Esteetilise naudingu saad kauba peale.

Kes täna tahab Vanalinna elama või äri tegema asuda, siis valikut on – pakkumises on veidi alla saja korteri, kümmekond maja ning paarkümmend äripinda ettevõtjatele, üüripakkumised kõigele lisaks, kirjutab Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman.

Äripäev pani kaardile viimasel kümnel aastal Tallinnas korteritega tehtud tehingud ja võrdles, kuidas asumite populaarsus ja hinnatase on muutunud.

Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.