Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Koduomanikud on jõukamad kui üürnikud
Endale kuuluvas kodus elavad leibkonnad on üldiselt palju jõukamad kui leibkonnad, kes eluaset üürivad, selgub Eesti Panga värskest leibkonnauuringust
Eesti peredel, kes omavad kodu, on netovara oluliselt rohkem kui neil peredel, kes kodu rendivad. Kui koduomanikul oli netovara mediaanväärtus 65 000–68 000 eurot, siis rentnikel oli see alla 2000 euro. See tähendab, et rikkuse vahe koduomanike kasuks on 34kordne. Eesti pole siin erand, samad erisused tulevad välja kogu euroala kohta.
Leibkondade varad võib jagada kahte peamisse kategooriasse: reaal- ja finantsvarad. Lõviosa leibkondade varadest moodustavad nii Eestis kui ka euroalal reaalvarad. 2017. aasta küsitluse põhjal moodustasid reaalvarad Eesti leibkondade koguvaradest 89%. Reaalvarade suurim komponent oli kinnisvara, mis moodustas reaalvaradest 71%. Finantsvarade suurim komponent olid omakorda hoiused, mis moodustasid finantsvaradest 71%. Kohustuste poolel oli võlakoormuses suurim osakaal kinnisvaralaenudel, mis 2017. aastal moodustasid 88% koguvõlast.
Eesti leibkondade võlakoormus oli väiksem kui euroalal keskmiselt. 2017. aastal oli Eestis laenu-vara suhtarvu mediaanväärtus 15% ning laenu-sissetuleku suhtarv 22%; euroalal olid need näitajad 2013.–2014. aastal vastavalt 26% ja 72%. Nende suhtarvude arvutamisel võeti arvesse ainult laenukoormusega leibkondi. Kuigi Eestis oli võlakoormus väiksem, olid ka Eesti leibkondade finantspuhvrid kasinamad kui euroalal keskmiselt.
Terviklikku ülevaadet Eesti leibkondade uuringust loe Äripäevast
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele