Koduomanikud on jõukamad kui üürnikud

Eesti peredel, kes omavad kodu, on netovara oluliselt rohkem kui neil peredel, kes kodu rendivad. Kui koduomanikul oli netovara mediaanväärtus 65 000–68 000 eurot, siis rentnikel oli see alla 2000 euro. See tähendab, et rikkuse vahe koduomanike kasuks on 34kordne. Eesti pole siin erand, samad erisused tulevad välja kogu euroala kohta.

Leibkondade varad võib jagada kahte peamisse kategooriasse: reaal- ja finantsvarad. Lõviosa leibkondade varadest moodustavad nii Eestis kui ka euroalal reaalvarad. 2017. aasta küsitluse põhjal moodustasid reaalvarad Eesti leibkondade koguvaradest 89%. Reaalvarade suurim komponent oli kinnisvara, mis moodustas reaalvaradest 71%. Finantsvarade suurim komponent olid omakorda hoiused, mis moodustasid finantsvaradest 71%. Kohustuste poolel oli võlakoormuses suurim osakaal kinnisvaralaenudel, mis 2017. aastal moodustasid 88% koguvõlast.

Eesti leibkondade võlakoormus oli väiksem kui euroalal keskmiselt. 2017. aastal oli Eestis laenu-vara suhtarvu mediaanväärtus 15% ning laenu-sissetuleku suhtarv 22%; euroalal olid need näitajad 2013.–2014. aastal vastavalt 26% ja 72%. Nende suhtarvude arvutamisel võeti arvesse ainult laenukoormusega leibkondi. Kuigi Eestis oli võlakoormus väiksem, olid ka Eesti leibkondade finantspuhvrid kasinamad kui euroalal keskmiselt.

Terviklikku ülevaadet Eesti leibkondade uuringust loe Äripäevast