Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Crowdestate juht peab skandaalset kinnisvaraärimeest pätiks
Ühisrahastuskeskkonna Crowdestate'i juht Loit Linnupõld ütles Äripäevale, et taotleb skandaalse kinnisvaraärimehe Kristjan Silla eraisiku pankrotti. Isiklik pankrot on Sillale kümme aastat tagasi juba välja kuulutatud.
Täna andis Linnupõld Crowdestate’i juht Loit Linnupõld Kristjan Silla isikliku pankrotiavalduse sisse
Foto: Eiko Kink
Crowdestate’i juht Loit Linnupõld peab kinnisvaraärimeest Kristjan Silda pätiks. „Mul ei ole võimalik tema heatahtlikkusse enam uskuda,“ ütles ta. Täna andis Linnupõld Silla isikliku pankrotiavalduse sisse.
Crowdestate on Sillaga kokku teinud kolm projekti, millest on õnnelikult lõppenud ainult üks. Metsa tee projektist on Crowdestate’il saada veel pool miljonit eurot ja Loole arendavatest Kastanikodudest, millest kirjutas ka tänane Äripäev, on saamata 700 000–800 000 eurot.
Sild arvas, et Linnupõllu soov algatada tema pankrotti tuleb investorite survest, mitte mõistlikkusest lähtudes.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Olen oma projektidega investoritele mitmel korral raha sisse toonud. Hetkel on üks projekt (Metsa tee) pikalt aega võtnud, aga pool rahast on investoritele ikkagi juba tagastatud. Kolmas projekt on Kastanikodud, selle tähtaaeg ei ole veel kätte jõudnud," ütles Sild.
Reedel kirjutas Äripäev loo Keilas asuvast korterelamust, kus on lahvatanud suur tüli majaelanike, arendaja ja ehitaja vahel. Skandaalne ärimees Kristjan Sild on ostnud arendusse kaheksa korterit, mille maksuamet arestis. Veidi enne seda jõudis Sild aga teha mitu müügitehingut ning inimesed on sattunud nüüd justkui kinnisvaralõksu – nad ei saa arestitud korteriga tehingut teha ning sõlmitud võlaõigusleping neid korteri omanikuks ei tee. Veel enam, ostjad võivad oma kodust ja korteri eest juba makstud rahast teoreetiliselt ka ilma jääda. Maksuamet tõdes, et sellist juhtumit ameti praktikas varem olnud ei ole. Pikema ülevaade on leitav Äripäevast.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.