Autor: Kristi Kool • 17. oktoober 2019

Marje Josing kinnitas konverentsil "Mis saab edasi (olukord kinnisvaraturul)", et Euroopa majanduse jahtumine on fakt, ehkki kinnisvaraettevõtjad on jätkuvalt optimistlikud. „Ma ei räägi kriisist, vaid jahtumisest. Meie instituut koondab erinevate sektorite arengud ja Eestis on näha suuri erinevusi. Näiteks tööstuses kindlustunne viimastel aastatel oluliselt langenud, põhjuseks eksporditurud. Ehituses kohtab erinevaid hinnanguid, elamuehitus tunneb kindlamalt, sest seal praegu nõudlust jagub, sama kehtib rajatiste kohta, kuhu on riigilt tulemas mitu tellimust. Samas on bürooehituse valdkond muutunud ebakindlamaks,“ selgitas Josing.

Tarbija kindlustunne on tema sõnul jätkuvalt väga hea, sest palgad tõusevad ja tööpuudus on madal. Sellest lähtuvalt õitseb ka jaekaubandus. „Kaua see jätkub, et tööstuses majandus jahtub, aga tarbijani selle mõju ei jõua, on praegu raske öelda. Igatahes, päris pilvitu olukord pole,“ toonitas Josing.

Kas elamuarendus liigub õiges suunas?

Marje Josingu hinnangul on Eesti kinnisvaraturu suurimaks probleemiks pikema plaani puudumine. „Me räägime paljude inimeste elu kõige olulisemast investeeringust. See eeldaks, et riigil ja kohalikul omavalitsusel oleks nii-öelda pikk vaade. Mis segmentidest on ostjad, kuidas muutuvad leibkonnatüübid, mida oodatakse – väikseid või suuri kortereid, mida tahab vanem, mida noorem inimene.“ Eraldi tõi konjunktuuriinstituudi juht välja elamute uuendamise, ka siin oleks vaja tegevuskava, et vältida ühel hetkel tekkivat massilist amortisatsiooni. „See peaks olema mitme ministeeriumi koostöö,“ arvas Josing.

„Meil on juba praegu vanainimesi, kes jäänud liftita kortermaja ülemistele korrustele lõksu. Peame arvestama, et elanikkond vananeb. Teine asi on süvenev individualism – elatakse rohkem üksi. Noorte põlvkond ei taha enam omada, nemad liiguvad ja rendivad, seega on vaja üürikortereid,“ rääkis Josing lisades, et pole uuringuid, mis tooks välja tegelikud vajadused kinnisvaraturul.

Marje Josing tõmbas veidi tagasi ka seda optimismi, mis puudutas inimeste hoiuste kasvu ja mida kinnitavad eelkõige pangad. „Me teeme iga kuu küsitlusi, kus pooled vastavad, et neil pole sääste ja nad elavad peost suhu. Hoiuste kasvamise juures tuleb silmas pidada erinevaid tarbijagruppe. Kas ka madalama sissetulekuga inimeste keskmine palk tõuseb, kas ka nemad säästavad.“