Autor: Ehitusuudised • 30. oktoober 2019

Käesoleva aasta jaanuaris jõustusid hoonete energiatõhusust puudutava valdkonna seadusloomes tehtud uuendused, nii uute, projekteeritavate kui ka olemasolevate hoonete kohta. Nii hoone energiamärgis kui ka energiatõhususe nõuded on Eestis kehtinud juba kümme aastat. Kas tavakodanikud, kes igapäevaselt sellega kokku ei puutu, saavad ka nõuetest ja nende vajalikkusest aru?

Arvutuslik energiamärgis arvutatakse hoone tüüpsele kasutusele. See iseloomustab ja hoone ja selle tehnosüsteemide energiatõhusust. Energiatõhusust hinnatakse siinkohal CO2 saastega, mitte otseselt energiahulgakuluga. Tüüpilist kasutust rakendatakse uushoone energiatõhususnõuete kontrollimisel: see võimaldab hooneid omavahel võrrelda.

PANE TÄHELE!

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühenduse eestseisuse liikmed Mikk Maivel ja Liina Laas kirjeldavad energiamärgiste ja energiamärgise väljastamise õiguslikke nüansse veebiseminaril 19. novembril.

Pane ennast kirja SIIN.

Seetõttu on tüüpilisel kasutusel ja tegelikul kasutusel arvutatud märgised erinevad – paralleele võib tõmmata sõiduautode kütusekuluga: auto müügibroshüüris kuvatakse standardijärgsel kasutusel olev kütusetarbimine ning tegelik võib erineda, kuna sõltub sõidukijuhist ja pagasist üsna olulisel määral.

Kui hoone on kasutusel siis hoone energiatõhususele lisandub ka hoone tegeliku kasutamise mõju. Ehk kui hoone tavapärasel kasutusel energiaklass halveneb, tuleks esimese asjana suunata tähelepanu sellele kui palju tegelik kasutus erineb teoreetilisest keskmistatud tüüpkasutusest. Ehk teisisõnu kriitilistelt hinnata ja ülevaadata tarbimisharjumused – ruumitemperatuurid, tehnosüsteemide tööajad, valgustid, koduelektroonika jne. Soovituslik on kindlasti konsulteerida ka spetsialistiga, kes energiamärgise arvutab ja koostöös leida meetmed mis võimaldavad suurendada hoone energiatõhusust ja tõsta energiamärgise klassi.

Muutunud regulatsioon lubab paindlikumalt viia võrreldavaks tegelikku kasutust tüüpilise kasutusega, ehk arvutuslikku märgist mõõdetud energiatabega märgisega. Tüüpiline kasutus ei sisalda mitmeid energiatarviteid, mis kipuvad olema üsna tavapärased ja on iseloomulikud paljudele hoonetele (nt. liftid, väliküttealad, basseinid, serverid jne). Paraku on tegelikus kasutuses eelpoolnimetatud tarvitid arvesse võetud ning nende osakaal kogu energiakasutuses võib sõltuvalt konkreetsest hoonest olla üsnagi arvestatav. Uus regulatsioon aga nõuab allarvestite paigaldamist olulise energiakasutusega süsteemidele.

Uus energiamärgise regulatsioon lubab tüüpilises kasutuses mitte arvesse võetud süsteemide mahaarvestamist juhul kui süsteemi energiakasutus on eraldi mõõdetud. Miinus on kindlasti see, et lisaarvesti on lisakulu ning olemasolevates hoonetes üldjuhul allarvestid puuduvad, mistõttu on hoone omanikul dilemma kas leppida madalama energiamärgise klassiga või paigaldada allarvestid.

Toome siinkohal välja veel mõningad olulisemad muudatused, mis mõjutavad hoonete omanikke ja arendajaid:

•Uuenenud energiatõhususe miinimumnõueded

Muutusid miinimumnõuete piirmäärad: nüüdsest on riigi ja kohaliku omavalitsuse poolt ehitatavatele uushoonetele nõutav A ja kõigil ülejäänutel B energiamärgise taseme saavutamine. Alates 2020 aasta algusest peavad aga kõik uued hooned vastama A energiamärgise klassile (va alla 220m2 väikeelamud ja hooned kus ei ole tehniliselt võimalik lokaalselt energiat toota: need võivad ka edaspidi vastata B energiamärgise tasemele). Hoone energiatõhususele miinimumnõuetele vastavust kontrollitakse ehitusloa väljastamise hetkel mistõttu kõik muudatused on seotud ehitusloa taotlemise ajaga.

•Muutusid kaalumistegurid. Energiatõhususe nõuded on kehtestatud primaarenergiakasutusele ning primaarenergia arvesse võtmiseks on kasutusele võetud kaalumistegurid. Puit- ja pelletkütuse kaalumistegur 0,65 (enne oli 0,75). On lisandunud uus kaugkütteliik: „tõhus kaugküte“, mille kaalumistegur on ka 0,65. Tavaline kaugküte on endiselt 0,9. Kaalumistegurite muudatus koos miinimumnõuete määra karmistumisega, tähendab gaasikütte planeerijatele seda, et alates järgmisest aastast on gaasikütet ainukese kütteliigina uushoonetesse projekteerida praktiliselt võimatu. Kaugjahutussüsteemide rajamised on tinginud ka selle, et määrusesse on lisatud eraldi kaalumistegur kaugjahutusele ja tõhusale kaugjahutusele.

•Muutusid energiamärgiseklasside energiatõhususarvu või kaalutud erikasutuse vahemikud eriklasside vahel.

Paralleelselt määruste muudatustga muutusid ka energiakandjate kaalumistegurid ning seega korrigeeriti energiaklasside piirmäärasid. Mistõttu vanad klassid ei pruugi olla enam vastavuses uute piirmääradega.

•Külmasillad. Muutunud määruses puuduvad tabeliväärtused külmasildadele. Energiamärgise väljastaja peab need kas arvutama või siis kasutama mõnda külmasilla kataloogi ja sellega konstruktorile või arhitektile ette andma maksimaalse joonkülmasilla suuruse, mida sõlmlahenduste väljatöötamisel tuleb aluseks võtta.

•Õhulekkearv

Õhulekkearv mõjutab hoone energiatõhusust üsnagi oluliselt. Et kasutada väiksemaid õhulekkearve kui määrus baasväärtus lubab, on kaks võimalust: deklareerimismeetod ja mõõtmismeetod. Deklareerimismeetodit kasutavad rohkem tüüpprojektidele vastavate hoonete ehitajad, moodul ja elementhoonete valmistajad: neil on olemas andmed varasemalt ehitatud sarnaste konstruktiivsete lahendustega hoonete õhulekkearvude kohta ja seda on lubatud deklareerida ka uute hoonete ehitamisel. Mõõtmismeetodi puhul, tehakse peale valmimist hoonele õhulekkearvu mõõtmine.

•Topelt energiatõhususnõuete täitmise kontroll. Uutel hoonetel tuleb kasutusloa saamiseks tõendada ka energiatõhususe nõuete täitmist ja vastavust. Nüüdsest tuleb arvutuslikku energiatõhusust arvutada sisuliselt kaks korda: esimest korda eelprojekti staadiumis ehitusloa saamiseks ja teist korda peale ehituse lõppu, teostusjooniste alusel kasutusloa saamiseks . Kui teise arvutuse käigus selgub, et tulemus on muutunud, tuleb väljastada uus arvutuslik märgis.

•Lisandunud tüüpilise kasutuse ja energiamärgise kasutusotstarbeid: uude määrusesse on lisandunud järgmise kasutusega hooned: laohoone, tööstushoone ja suure energiatarbega hoone (haiglad, loomaaiad, tööstushooned). Varasemalt lisandunud kasutusega hooned tuli määrata lähima sobiva kasutuskategooria alla.

•Madaltemperatuuriga pindala. Lisandus mõiste - madala temperatuuriseadega pindala kuhu alla kuuluvad köetavad keldrid ja garaažid jne ruumid mille ruumiõhutemperatuur on oluliselt madalam kui tüüpruumi kütmise seadetemperatuur. Madala temperatuuriseadega pinnad arvatakse köetava pinna koosseisust välja, et need ei mõjutaks hoone energiatõhusust.

Kümme aastat tagasi loodud süsteemi on muudetud vastavalt Euroopa liidu muutunud direktiividele ja parima praktika ilmnemisele, samuti turuosaliste tagasisidele.

Kuid nagu iga teinegi süsteem – ei ole seegi lõplikult valmis ja veavaba – arvutused on keerukad ning vead on lihtsad tulema mistõttu tuleb tegeleda järjepidevalt lisaks tavainimeste ka spetsialistide koolitamisega. Erinevad koolitusettevõtted ja EKVÜ (Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, kes tegeleb energiatõhususvaldkonna kutsete väljastamisega) korraldavad pidevalt erinevale sihtrühmale suunatud koolitusi. Soovitame kindlasti kontrollida kutsekoja kutseregistri või EKVÜ kodulehe kaudu, kas spetsialist, kes teile teenust pakub omabkehtivat kutsepädevust.