Autor: Kaili Tamm • 5. detsember 2019

Kas seadustamata kinnisvara omanikke hakatakse uuest aastast trahvima?

Ehitisregistri teatel on nendega ühendust võtnud kodanikud, kes on saanud kirju või lugenud artikleid, mis räägivad riiklikest trahvidest, mis ähvardavad inimesi, kui neile kuuluvate ehitiste andmed ei ole ehitisregistris korrastatud 1. jaanuariks 2020 või on selleks tähtajaks puudu ehitise kasutusluba. Kas neil hirmudel on ka alust, kirjutab Audium OÜ dokumendihalduse projektijuht Kaili Tamm.

Audium OÜ dokumendihalduse projektijuht Kaili Tamm
Autor: erakogu

Esmalt pean oluliseks ehitiste omanikke rahustada ning teavitada, et sellele kuupäevale viitavad riiklikud sunnimeetmed on sellisel kujul alusetud.

Tõepoolest - Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §26 järgi korrastatakse ehitisregistri andmed 2020. aasta 1. jaanuariks. Selleks kuupäevaks ehitise andmete puudumine registrist, aga ei tõenda, et ehitis on ebaseaduslik.

Inimesteni on jõudnud jutud 500-eurosest trahvist. Siin on oluline teada, et 500 eurot ei ole trahv selle eest, et ehitis ei ole ehitisregistris või on nii-öelda kasutusloata. See on riigilõiv ebaseaduslikult ehitatud hoone registrisse kandmise menetlemise eest.

Seega ei nõua ükski kohalik omavalitsus üheltki ehitise omanikult kasutusluba ega sunni tasuma 500 eurot alates 01.jaanuar 2020.a.

Millal riigilõivu maksta tuleb?

Oluline on, et 500 eurot riigilõivu tasub ehitise omanik, kui hakkab taotlema kasutusluba hoonele, mis on ehitatud nii-öelda õigusliku aluseta. Ebaseaduslik on vaid selline ehitis, mis on ehitatud ilma vastava loata ajal, kui loa olemasolu oli nõutav. Näiteks enne 1995. aasta 22. juulit reeglina seda ei nõuet ette ei olnud nähtud.

Näiteks kui on tegemist vana talumajaga, kus pärast 1995. aastat ei ole midagi juurde ega ümber ehitatud, aga ehitisregistris ehitist ei ole või andmed on puudulikud, kannab kohalik omavalitsus hoone registrisse andmete esitamise teatise alusel. Ja see on ehitise omanikule tasuta, see tähendab riigilõivuta.

Kui aga näiteks sellele samale talumajale on eelmisel aastal juurde ehitatud 30. m2 saunamaja ja sellest pole eelnevalt kohalikult omavalitsuselt seadusest tulenevat luba küsitud, on tegemist ebaseadusliku ehitisega. Selle hoone niinimetatud seadustamiseks tuleb menetlemisel tasuda riigilõiv 500 eurot. Samuti on kehtiva seaduse järgselt ebaseaduslik, kui kavatsetakse kohalikku omavalitsust teavitamata hoonesse lisaküttena paigaldada õhksoojuspump või vahetada katusekatte materjali (näiteks niinimetatud eterniitkatuse asemel sileplekk-katus).

Et olla kindel plaanitava ehitustöö seadusekuulekas toimetamises, on kasulik alati enne ehitustööde alustamisest küsida kohalikust omavalitsusest järele kuidas seda on õige teha. Milliseid dokumente vormistada, millises vormis ja kas tuleb tasuda ka riigilõiv.

Mitte lihtsalt kiusuks

Ehitiste omanikele teadmiseks veel, et kohalikul on omavalitsusel ehitusseadustiku kohaselt juba 01.07.2015.a (mitte alates saabuva aasta esimesest päevast) õigus omavolilise ehitustegevuse puhul sekkuda- nõuda ehitise omanikult selgitusi, vastavat ehitusdokumentatsiooni ja ehitise nõuetele vastavusse viimist. Juhul, kui omanik ei tee koostööd kohaliku omavalitsusega või keeldub ettekirjutuste täitmisest, on õigus määrata ka sunniraha. Kuid seda ei tohi segi ajada ülalmainitud 500 eurose riigilõivuga.

Ehitamise kooskõlastamine kohaliku omavalitsusega ei ole pelgalt riiklik sund. Eesmärk (Ehitusseadustikus tulenevalt) on soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus.

Ja ehitusregistri talituse sõnul - ehitisregistri korrektsed andmed on hädavajalikud näiteks hoonete ohutuse hindamiseks ja selleks, et langetada õigeid otsuseid kütte-, vee- või kanalisatsioonitrasside rajamisel või prügiveo korraldamisel. Ka selleks, et kiirendada ehitustegevust ja vähendada sellest tulenevat ebamugavust (nagu pikalt suletud teed või lõhutud taristu). Niisamuti hoonete ostu-müügi tehingutes informatsiooni kogumiseks. Seetõttu on andmete korrastamine registris väga oodatud. Kuid riik ei ole andmete korrektsuse nõude tagamiseks ette näinud rahalisi sanktsioone.

TULE VEEBISEMINARILE "Kuidas vältida ohukohti kinnisvaradokumentide vormistamisel?"

Mis saab pärast 1. jaanuari 2020 ja kuidas oma dokumendid korda saada? Veebiseminaril tehakse need küsimused selgeks puust ja punaselt. Registreeru SIIN!

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Helen RootsKinnisvarauudised.ee juhtTel: 55 988 223
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474