Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Siseministeerium plaanib välismaalastele maa ostmise piiranguid
Üks lahendust vajav probleem on siseministeeriumi hinnangul see, et praegu võivad kolmandate riikide kodanikud omandada siin kinnisvara skeemiga, kus selleks luuakse juriidiline isik Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna riigis. Näiteks võivad juriidilise isiku taga otseselt olla kolmandate riikide kodanikud või võib selle omaniku olla mõne Euroopa Majanduspiirkonna firma, mis omakorda kuulub kolmandate riikide kodanikele.
Siin viitavad Väljatöötamiskavatsuse (VTK) autorid lähiriikide, näiteks Soome kogemustele samas valdkonnas. Põhjanaabrite juures hakkas 1. jaanuaril kehtima kord, kus välisresidendid peavad riigis kinnisvara ostmiseks hankima eraldi loa.
Nii ranget korda nagu Soomes meil siiski ei kavandata. "Eestis ei ole praegu plaanis rakendada Soome lähenemist kinnisasjade omandamisel, et olenemata asukohast peavad kõik kolmandate riikide kodanikud ja ettevõtjad taotlema luba kinnisasja soetamiseks asjaomaselt ministeeriumilt," ütles siseministeeriumi pressiesindaja Pia Kuusik. Ta rõhutas, et VTKs kirjeldatu pole kivisse raiutud, vaid alles esialgne plaan.
Praegu näeb seadus ette, et kolmandate riikide füüsilistel ja juriidilistel isikutel on keelatud omandada kinnisasja väikesaartel ning riigipiiri vahetus läheduses, kui selleks pole just riiklikult olulist põhjust ja valitsuse luba – see keeld on plaanis endiselt jõusse jätta.
Uue plaani kohaselt peaks aga kõigi välisriikide, sh ka ELi ja Euroopa Majanduspiirkonna kodanikud ja ettevõtted nendes piirkondades kinnisvara ostmiseks esitama täiendavad andmed, näiteks objekti ostmise ajend, eesmärk ja rahastamisallikad, isiku sissetulekud, ettevõtte tegelik kasusaaja jms. Samuti tuleb seda teha, kui kinnisasja tahetakse omandada riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel ehk riigikaitseobjektide piiranguvööndis. Kolmandate riikide ettevõtted ja kodanikud peavad sel juhul veel eraldi loa taotlema.
Seadus ei puuduta korteriomandi ja korterihoonestusõiguse omandamist ning kinnisasja koormamist korterihoonestusõigusega. Loe pikemalt Äripäevast!
Seotud lood
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
4
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Viimased uudised
Vaata ülevaatlikku graafikut, kuidas käibed aastases võrdluses üle Eesti muutusid.
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele