• 03.03.20, 12:13
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestlased kardavad põlenguid, kuid pooled kodudest on kindlustamata

Koduga seotud õnnetustest kardavad eestimaalased enim tulekahju tekkimist ja elektrist tulenevat ülepinget, selgus ERGO kindlustuse ja uuringufirma SKDS ohutusuuringust. Olenemata sellest, et nende ohtude vastu saab end kindlustada, on tegelikult ligi pooled Eesti kodud kindlustamata.
Eestlased kardavad põlenguid, kuid pooled kodudest on kindlustamata
  • Foto: Andres Haabu
Nii tulekahju tekkimist kui ka elektri ülepinget pelgab 51 protsenti vastanutest. Veekahjusid, näiteks torude lõhkemist kardab 35 protsenti vastanutest ja seda eelkõige korteris elavad inimesed.
„Tuleõnnetuste kartus on ka igati mõistetav, sest punase kuke tekitatud kahjud võivad olla ääretult suured ning halvimal juhul nõuda inimelusid. Samas laekub kõige enam kodudega seotud kahjuteateid meile siiski vee tõttu, olgu siis põhjuseks purunenud toru või läbi laskev katus. Naljaga pooleks võib öelda, et eestlase kodu kõige suurem vaenlane on ülemine naaber,“ sõnas ERGO kindlustuse varakahjude käsitleja Tuuli Kalberg.
Tule- ja veekahjudega võrreldes kardavad eestimaalased mõneti vähem loodusjõudude hävitustööd. Äikesega kaasnevat ohtu kodule pelgab iga kolmas eestimaalane. Tormi, rahet, suuremaid tuulekeeriseid ja tornaadosid kardab iga viies. Kõige vähem tunnetavad eestimaalased üleujutustest ja maavärinatest tulenevat ohtu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

ERGO kahjukäsitlusstatistika kohaselt juhtub õnnetus iga 50. kodukindlustuse kliendiga. „Kui võrrelda näiteks liikluses toimuvaga, siis kodudes juhtub kordades vähem õnnetusi. Samas näitas ohutusuuring, et just kodu on see, mille pärast eestimaalased tunnevad kõige suuremat muret. Kahjuks näeme, et täna on Eestis kindlustatud vaid umbes pooled kodudest,“ lisas Kalberg.
Kodukindlustuse kahjujuhtumitest teatati ERGOle möödunud aastal 3595 korral. Kodukindlustuse suurimad kahjujuhtumid olid seotud põlengutega ning ulatusid 70 000 euroni.
ERGO kindlustuse turvalisuse uuring viidi läbi koostöös Läti avaliku arvamuse uuringu keskusega SKDS ning selles osales Eestist, Lätist ja Leedust enam kui 3000 inimest vanusevahemikus 18-74 aastat. Varasemalt on sama uuring läbi viidud 2014., 2015. ja 2017. aastal.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.25, 14:49
Tuleohutuseksperdid 112 häireedastuse muudatusest: päästeauto automaatne kohalesõitmine ei tohi mõjutada meie vara üldist ohutust
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele