Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kellel on õigus väljuda kriisist võitjana?
Millise kompromissi peaks valitsus ettevõtete päästmisel tegema? Oleme palju rääkinud kõrge lisandväärtusega ettevõtete ja majandusharude arendamisest. Kui võtta aluseks lisandväärtuse osakaal ettevõtete käibes ja tegevusalade suurus, on üheks suurimaks majandusharuks kinnisvaraalane tegevus, kirjutab Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist.
Praktiliselt kõik riigid on majanduse päästmiseks suuri summasid välja käinud ja veel käimas, mis viib riigieelarved sügavasse puudujääki ja kasvatab võlga. Nii ka Eestis. Praeguse prognoosi järgi suureneb riigieelarve puudujääk tänavu ligi kümnendikuni SKP-st ning riigi poolt laenatud raha koos võlakirjaemissioonidega tõstavad järsult riigivõlga. Riigirahandus halveneb seisu, mida me seni veel näinud ei ole.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele