Suvi on aeg, mil paljudes Eesti kodudes tehakse remonti. Kui aga kodus elab liikumisraskustega inimene, kes kasutab liikumiseks ka abivahendeid – ratastooli, rulaatorit või lingtõstukit –, tuleb elupaik kohandada tema vajaduste järgi. Abivahenditehnik Heigo Harend annab nõu, mida sellisel juhul kodus remonti tehes silmas pidada.
Pikaajalise abivahenditehniku sõnul tagab kodu kohandamine inimesele mugava ja ohutu elukeskkonna. “Kui suguvõsas või tutvusringkonnas on liikumisraskusega inimene, siis tuleks enne tema kodus ümberkorraldustega alustamist abivajaja päevatoimingud ja vajadused läbi mõelda, kaardistada probleemid ja töötada välja lahendused,” selgitab Harend. Tema sõnul on oluline mõista, et iga inimene on ainulaadne ja tema vajadused ning toimetulek erinev. Seega tuleks võimalusel kaasata protsessi ka abivajaja ise, kes oskab sageli kõige paremini öelda, mida oleks tarvis kodus muuta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.