Suvi on aeg, mil paljudes Eesti kodudes tehakse remonti. Kui aga kodus elab liikumisraskustega inimene, kes kasutab liikumiseks ka abivahendeid – ratastooli, rulaatorit või lingtõstukit –, tuleb elupaik kohandada tema vajaduste järgi. Abivahenditehnik Heigo Harend annab nõu, mida sellisel juhul kodus remonti tehes silmas pidada.
Pikaajalise abivahenditehniku sõnul tagab kodu kohandamine inimesele mugava ja ohutu elukeskkonna. “Kui suguvõsas või tutvusringkonnas on liikumisraskusega inimene, siis tuleks enne tema kodus ümberkorraldustega alustamist abivajaja päevatoimingud ja vajadused läbi mõelda, kaardistada probleemid ja töötada välja lahendused,” selgitab Harend. Tema sõnul on oluline mõista, et iga inimene on ainulaadne ja tema vajadused ning toimetulek erinev. Seega tuleks võimalusel kaasata protsessi ka abivajaja ise, kes oskab sageli kõige paremini öelda, mida oleks tarvis kodus muuta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvarasektoris ei kulutata täna kõige rohkem aega ehitusplatsil või koosolekutel, vaid info otsimisele. Sama hoone kohta võib eksisteerida korraga mitu erinevat “tõde”, millest üks asub Excelis, teine PDF-is, kolmas haldustarkvaras ja neljas kellegi peas. Kui kellelgi on nüüd ja kohe vaja teada, millal mingil hoonel katus vahetati, kui suur on tegelik üüritav pind või kas ventilatsioonisüsteemil on kehtiv hooldusleping, võib vastuse leidmine võtta tunde või isegi päevi.