Mitte alati ei ole kõik korteriomanikud korteriühistu koosolekul arutlusele tulevates küsimustes ühel nõul. Korteriühistute Liit annab nõu, kuidas oleks korrektne edastada oma eriarvamust ühistu koosolekul, kui korteriomanik ei soovi seda kohapeal ette kanda.
Eriarvamus ei tähenda tingimata rünnakut ja tihtipeale koorub kellegi teistsugusest vaatest hoopis parem lahendus. Oluline on asjad põhjalikult läbi mõelda ja 14 päeva on selleks piisav aeg.
  • Eriarvamus ei tähenda tingimata rünnakut ja tihtipeale koorub kellegi teistsugusest vaatest hoopis parem lahendus. Oluline on asjad põhjalikult läbi mõelda ja 14 päeva on selleks piisav aeg.
  • Foto: Pixabay
„Kui korteriomanikul on mõnes KÜ üldkoosolekul käsitletavas küsimuses eriarvamus, on tal ka kohustus see edastada,“ selgitab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ajakirja Elamu värskes numbris. „Kui korteriomanik osaleb üldkoosolekul ja tal on eriarvamus, kuid ta seda ei edasta, minetab ta kaebeõiguse kohtus.“

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele