Mitte alati ei ole kõik korteriomanikud korteriühistu koosolekul arutlusele tulevates küsimustes ühel nõul. Korteriühistute Liit annab nõu, kuidas oleks korrektne edastada oma eriarvamust ühistu koosolekul, kui korteriomanik ei soovi seda kohapeal ette kanda.

- Eriarvamus ei tähenda tingimata rünnakut ja tihtipeale koorub kellegi teistsugusest vaatest hoopis parem lahendus. Oluline on asjad põhjalikult läbi mõelda ja 14 päeva on selleks piisav aeg.
- Foto: Pixabay
„Kui korteriomanikul on mõnes KÜ üldkoosolekul käsitletavas küsimuses eriarvamus, on tal ka kohustus see edastada,“ selgitab Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) õigusosakonna juhataja Urmas Mardi ajakirja Elamu värskes numbris. „Kui korteriomanik osaleb üldkoosolekul ja tal on eriarvamus, kuid ta seda ei edasta, minetab ta kaebeõiguse kohtus.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.