Omavoli magalarajoonide rõdude kinniehitamisel
Nõukogude aegsete magalarajooni paneelmajade rõdud ja lodžad on väga sageli kinni ehitatud, igaüks isemoodi ja erinevate lahendustega. Tulemuseks on kirju ja näotu fassaad, mis rikub hoone üldmuljet. Missuguseid juriidilisi ja ehituslikke probleeme see kaasa toob?
Paljudes kortermajades on rõdude ja lodžade kasutamine ohtlikuks muutunud, kuna ehituskonstruktsioonides võib olla rooste aja jooksul oma töö teinud. Hädavajalik on võtta ette rõdude korrastamine, kuid see ei ole nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Nii rõdud kui lodžad on kinni ehitatud ja sageli pole need mitte üksnes klaasitud, vaid lammutatud on maja välisseina ja muudetud kandekonstruktsioone. Näiteks on laiendatud rõdu arvelt kööki või tuba. Rõdude ja lodžade välisseinad, lagi ja põrand on soojustatud ning paigaldatud täiendavad pakettaknad. Tihtipeale on lammutamise käigus muudetud ka radiaatorite ehk küttesüsteemi asukohta.
Seotud lood
Fassaadide tootmine on viimase kümnendi jooksul teinud läbi suure muutuse. Kui varem tähendas tellimus etteantud jooniste järgi tootmist, siis nüüd oodatakse tootjalt terviklikkust: projekteerimist, tehnilisi lahendusi, tootmist ja paigaldust. Metallfassaadide tootja Parmet AS juht Erki Parik nendib, et selline muudatus teeb küll nende töö keerulisemaks, ent samas toob tellija jaoks kaasa parema tulemuse.
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele