Nõukogude aegsete magalarajooni paneelmajade rõdud ja lodžad on väga sageli kinni ehitatud, igaüks isemoodi ja erinevate lahendustega. Tulemuseks on kirju ja näotu fassaad, mis rikub hoone üldmuljet. Missuguseid juriidilisi ja ehituslikke probleeme see kaasa toob?

- Ehitusdokument OÜ projektijuhi Tiina Huntsaare sõnul on omaalgatuslik kandekonstruktsioonide rikkumine keelatud, see on ebaseaduslik ja ohtlik.
Paljudes kortermajades on rõdude ja lodžade kasutamine ohtlikuks muutunud, kuna ehituskonstruktsioonides võib olla rooste aja jooksul oma töö teinud. Hädavajalik on võtta ette rõdude korrastamine, kuid see ei ole nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Nii rõdud kui lodžad on kinni ehitatud ja sageli pole need mitte üksnes klaasitud, vaid lammutatud on maja välisseina ja muudetud kandekonstruktsioone. Näiteks on laiendatud rõdu arvelt kööki või tuba. Rõdude ja lodžade välisseinad, lagi ja põrand on soojustatud ning paigaldatud täiendavad pakettaknad. Tihtipeale on lammutamise käigus muudetud ka radiaatorite ehk küttesüsteemi asukohta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Tallinna külje alla kerkiv Järvekella elamurajoon on näide, kuidas konstruktiivne koostöö ja tänapäevane tehnoloogia muudavad ehitusprotsessi tõhusamaks, keskkonnasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seitsmest A-energiaklassi ridaelamust koosnev arendus valmib ehitusettevõtte Rand ja Tuulbergi ning arendaja LAAM Kinnisvara koostöös. Esmakordselt Eestis kasutatakse ehitusel 100% roheelektrit ja hooned valmivad Welementi tehases toodetud puit-elementidest.