Omavoli magalarajoonide rõdude kinniehitamisel
Nõukogude aegsete magalarajooni paneelmajade rõdud ja lodžad on väga sageli kinni ehitatud, igaüks isemoodi ja erinevate lahendustega. Tulemuseks on kirju ja näotu fassaad, mis rikub hoone üldmuljet. Missuguseid juriidilisi ja ehituslikke probleeme see kaasa toob?
Paljudes kortermajades on rõdude ja lodžade kasutamine ohtlikuks muutunud, kuna ehituskonstruktsioonides võib olla rooste aja jooksul oma töö teinud. Hädavajalik on võtta ette rõdude korrastamine, kuid see ei ole nii lihtne, kui esmapilgul tundub. Nii rõdud kui lodžad on kinni ehitatud ja sageli pole need mitte üksnes klaasitud, vaid lammutatud on maja välisseina ja muudetud kandekonstruktsioone. Näiteks on laiendatud rõdu arvelt kööki või tuba. Rõdude ja lodžade välisseinad, lagi ja põrand on soojustatud ning paigaldatud täiendavad pakettaknad. Tihtipeale on lammutamise käigus muudetud ka radiaatorite ehk küttesüsteemi asukohta.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele