Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega, tõdeb statistikablogis Statistikaameti juhtivanalüütik Triinu Aug.
Ehitisregistri andmetel köetakse pooli Eesti eramuid ainult tahkekütusega (puit, turvas, puitgraanulid, brikett jne), ülejäänutest enamikul on see lisavõimalus kütuseliigina olemas. Suuremat osa korteritest köetakse aga keskküttega. Maal asuvad ja ka üldiselt vanemad eluruumid toetuvad rohkem tahkekütuse võimalustele. Uuemad majad ja korterid, mis on ehitatud pärast 2016. aastat, kasutavad märgatavas osas elektritoitel õhk- või maasoojuspumbaga lahendusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.