Eramutes levinuim tahkeküte, kortermajades keskküte
Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega, tõdeb statistikablogis Statistikaameti juhtivanalüütik Triinu Aug.
Ehitisregistri andmetel köetakse pooli Eesti eramuid ainult tahkekütusega (puit, turvas, puitgraanulid, brikett jne), ülejäänutest enamikul on see lisavõimalus kütuseliigina olemas. Suuremat osa korteritest köetakse aga keskküttega. Maal asuvad ja ka üldiselt vanemad eluruumid toetuvad rohkem tahkekütuse võimalustele. Uuemad majad ja korterid, mis on ehitatud pärast 2016. aastat, kasutavad märgatavas osas elektritoitel õhk- või maasoojuspumbaga lahendusi.
Seotud lood
Ventilatsioonisüsteemid kuuluvad tänapäevaste hoonete toimimise loomuliku ja vältimatu osa hulka, kuid nende tegelik mõju energiakulule ja sisekliimale jääb sageli tagaplaanile. Kinnisvara haldamisel keskendutakse enamasti nähtavatele kuludele nagu küte ja elekter, samal ajal kui ventilatsioon töötab pidevalt ning märkamatult, mõjutades nii hoone energiatarvet kui ka seal viibivate inimeste heaolu.
Enimloetud
2
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
5
Siin on 3 ründesuunda + 1 võimalus ja 1 oht
Viimased uudised
Hetkel kuum
Kinnisvaravaldkond mängib rõhuasetused ümber ja sellel saab olema pikk mõju
Vaata, kuidas Tallinna uue kodu ruuduhind on 3 aasta võrdluses muutunud
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele