Suurem osa Eesti elanikest ehk 68% elab kortermajades ja kortereid1 köetakse valdavalt keskküttega. Eramutes elab 29% rahvastikust, ja mida hilisem on selle ehitusaasta, seda tõenäolisem on, et hoonet köetakse õhksoojuspumba või maasoojusega, tõdeb statistikablogis Statistikaameti juhtivanalüütik Triinu Aug.
Ehitisregistri andmetel köetakse pooli Eesti eramuid ainult tahkekütusega (puit, turvas, puitgraanulid, brikett jne), ülejäänutest enamikul on see lisavõimalus kütuseliigina olemas. Suuremat osa korteritest köetakse aga keskküttega. Maal asuvad ja ka üldiselt vanemad eluruumid toetuvad rohkem tahkekütuse võimalustele. Uuemad majad ja korterid, mis on ehitatud pärast 2016. aastat, kasutavad märgatavas osas elektritoitel õhk- või maasoojuspumbaga lahendusi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Elutsükli analüüs (LCA) on tööriist, mis aitab hinnata hoone keskkonnamõju selle „sünnist surmani“ – alates toormaterjalide kaevandamisest kuni lammutamise ja taaskasutuseni. Ehituses tähendab see näiteks seda, millist mõju avaldab betooni, terase või isolatsioonimaterjalide tootmine, transport, paigaldus ja hilisem hooldus meie kliimale.