Selliseid laenuintresse nagu praegu kodulaenude või ettevõtetel pikaajaliste laenude eest välja tuleb käia, ei ole Eestis nähtud aastakümne ja enama vältel.
Lõppenud aasta detsembris tuli Tallinnas kortereid müüki pea kolmveerandi võrra rohkem kui aasta eest, ent siiski vähem kui kuu varem; liiati jääb see detsembrinäitaja ajaloolisele müügipakkumiste keskmisele alla ligi kolmandikuga, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Võrreldes aastatagusega, 2022. aasta neljandas kvartalis üle Eesti kinnisvaratehingute arv kahanes pea kolmandiku ja koguväärtus kahanes üle veerandi; samas aga võrdlusbaas - 2021. aasta neljas kvartal - asetas oma näitajatega lati tavapärasest kõrgemale, teatab Maa-amet.
Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga, kahanes Eestis kinnisvaratehingute arv 22%, detsembrite võrdluses oli langus 25%; neljandate kvartalite võrdluses oli suurim kukkumine Ida-Virumaal ja Pärnus - tervelt pea kolmandiku, ilmneb Notarite Koja statistikast.
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Koostööfoorumil paelus investorite tähelepanu Rahvusraamatukoguga sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga sama arhitekti (Raine Karp) loodud rahvuslik Linnahall. See tuleb renoveerida ja kasutusele võtta