Selliseid laenuintresse nagu praegu kodulaenude või ettevõtetel pikaajaliste laenude eest välja tuleb käia, ei ole Eestis nähtud aastakümne ja enama vältel.
Lõppenud aasta detsembris tuli Tallinnas kortereid müüki pea kolmveerandi võrra rohkem kui aasta eest, ent siiski vähem kui kuu varem; liiati jääb see detsembrinäitaja ajaloolisele müügipakkumiste keskmisele alla ligi kolmandikuga, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Võrreldes aastatagusega, 2022. aasta neljandas kvartalis üle Eesti kinnisvaratehingute arv kahanes pea kolmandiku ja koguväärtus kahanes üle veerandi; samas aga võrdlusbaas - 2021. aasta neljas kvartal - asetas oma näitajatega lati tavapärasest kõrgemale, teatab Maa-amet.
Võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga, kahanes Eestis kinnisvaratehingute arv 22%, detsembrite võrdluses oli langus 25%; neljandate kvartalite võrdluses oli suurim kukkumine Ida-Virumaal ja Pärnus - tervelt pea kolmandiku, ilmneb Notarite Koja statistikast.
Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.