Arhitekt: 6-korruselisi elamukvartaleid on Tallinnas mere ääres juba küll ja veel

Planeerimise valdkonna arengu hindamisel ei tasu jääda kinni vaid menetluslikesse numbritesse - kui palju detailplaneeringuid algatati, vastu võeti või kehtestati, kirjutab Tallinna abilinnapea Madle Lippus.

Tallinna rohelise pealinna projekti „Rohejälg“ raames sai uue ilme mereääre promenaad, mis ühendab Kruiisiterminali ja Kalaranna alad.

Koos struktuurimuudatusega tuuakse madalamale ka otsustustasand ning ehitusloa väljaandmise allkirjastab nüüd vastutav spetsialist ning talituse juhataja.

Tallinna linnavalitsus esitas 15. novembril Tallinna linnavolikogule Ülemiste järve ja Järvevana tee vahelise ala detailplaneeringu kehtestamise ettepaneku, kus muuhulgas on määratud nõue, et kavandatud hoone projekteerimisel tuleb aluseks võtta arhitektide Ott Kadariku ja Mihkel Tüüri eskiis „Kivi maja”.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.