Tallinn kiirendab menetlemist: 50 juba aastaid veninud planeeringut nullitakse

Arhitekt puutub kokku väga erinevate arendajatega. Kogemusi on seinast seina: mõnega koostöö laabub, teisega on see üsna hädaorg. Ent teadlikkus linnaruumist on arenajate seas tõusmas - ostavad ju inimesed lisaks korterile ja autokohale ka ümbrust, välisruumi.

Täna hoitakse kehtivatest, kuid moraalselt vananenud planeeringutest kinni, sest keegi ei julge uut planeeringut algatada, kuna see võib venida teadmata ajale, tõdeb Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Oliver Alver.

Praegu kui arendaja soovib, et tema planeering Tallinnas liiguks ning saaks pikkade aastate jooksul kehtestatud, peab arendaja ise olema erinevate linnaametite töö ning protsesside juhtimise koordinaator, tihti tooma erinevad linna ametid ühise laua taha, nendib Hepsori juht Henri Laks.

Iga aastaga saab aina vähem planeeringuid Tallinna linnalt heakskiidu ning arendajad on püstihädas, et oma plaanid läbi bürokraatia suruda. Linnaameti juht mõistab ettevõtjate tuska, kuid selgeid lahendusi veel ei paista.

Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?