Järjest enam pinda jalge alt kaotav ehitussektor piidleb pingsalt ootuskrampi tõmbunud kinnisvarasektorit. Seni ei ole kinnisvaraturul suuri põhjapanevaid muutusi toimunud, kiiret hinnalangust ei ole veel tulnud.
Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik osutab, et ärkinnisvaraturul ostja ja müüja nägemused hoone väärtuse osas on tehingu jaoks liiga erinevad.
Foto: Raul Mee
Eelmise nädala neljapäeval Statistikamaeti avaldatud ja pankade kommenteeritud III kvartali oodatust suurem majanduslangus just edaspidist optimistlikku vaäljavaadet ei kipu toitma. Järjest enam pinda jalge alt kaotav ehitussektor piidleb pingsalt ootuskrampi tõmbunud kinnisvarasektorit.
Kui me vaatame ehituslubade arvu, mis on väljastatud, siis see viitab ikkagi rahulikumale ehitustegevusele tulevikus, nendib Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tasub silm peal hoida, kas ja millise tempoga muutuvad lühemad makseviivitused pikaajalisteks probleemideks, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Praegu nõutakse elukondlikul kinnisvaraturul erilise planeeringuga korterid, aga ka maju, mis asuvad klassikalistes elitaarsetes piirkondades, selgub LVM Kinnisvara juhi Ingmar Saksingu eluasemeturu analüüsimisest.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.