Järjest enam pinda jalge alt kaotav ehitussektor piidleb pingsalt ootuskrampi tõmbunud kinnisvarasektorit. Seni ei ole kinnisvaraturul suuri põhjapanevaid muutusi toimunud, kiiret hinnalangust ei ole veel tulnud.
Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik osutab, et ärkinnisvaraturul ostja ja müüja nägemused hoone väärtuse osas on tehingu jaoks liiga erinevad.
Foto: Raul Mee
Eelmise nädala neljapäeval Statistikamaeti avaldatud ja pankade kommenteeritud III kvartali oodatust suurem majanduslangus just edaspidist optimistlikku vaäljavaadet ei kipu toitma. Järjest enam pinda jalge alt kaotav ehitussektor piidleb pingsalt ootuskrampi tõmbunud kinnisvarasektorit.
Kui me vaatame ehituslubade arvu, mis on väljastatud, siis see viitab ikkagi rahulikumale ehitustegevusele tulevikus, nendib Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Tasub silm peal hoida, kas ja millise tempoga muutuvad lühemad makseviivitused pikaajalisteks probleemideks, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Praegu nõutakse elukondlikul kinnisvaraturul erilise planeeringuga korterid, aga ka maju, mis asuvad klassikalistes elitaarsetes piirkondades, selgub LVM Kinnisvara juhi Ingmar Saksingu eluasemeturu analüüsimisest.
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.
Urmas Sõõrumaa: Ühelgi keskusel pole hinge ilma inimesteta, kes sellele tähenduse annavad. Teeme kõik, et sellest saaks koht, kuhu tallinlased ja meie külalised tahaksid ikka ja jälle tagasi tulla, et kogeda, avastada ja olla osa millestki erilisest.
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.