Eesti ettevõtete ja majapidamiste laenukasv on üks euroala hoogsamaid. Sealjuures oli Eesti oma laenukasvu kiirusega veel augustis esimene kolme seas nii majapidamiste kui ka ettevõtete sektoris, kirjutab Eesti Panga ökonomist Taavi Raudsaar.
Tänu mõõdukana püsinud tööpuudusele ja nominaalpalga kasvule on eluasemelaenuturg olnud nõrgale majandusseisule vaatamata üsna aktiivne. Eluasemelaenude jäägi aastakasv on alates kevadest tasapisi kiirenenud ja oli septembri lõpuks 7%.
Eesti kodulaenude turu kogumaht ühe elaniku kohta on siiani lõunanaabritest selgelt suurem, mistõttu ei ole põhjust imestada, kui Lätis ja Leedus keskmise laenumahu ning lepingute arvu näitajad lähiajal meie omadest kiiremini kasvavad, märgib Bigbanki Eesti juht Jonna Pechter.
Kui laenukliendid on üle elanud viimased kaks-kolm aastat, siis järgnevatel aastatel on oma kohustuste teenindamine pankade ees oluliselt kergem, märgib Coop Panga juhatuse esimees Margus Rink saates “Kuum tool” ning selgitab, mida tooks kaasa intressimäära järsk langetamine.
Enne suure laenu võtmist tasub aga mõelda võimalikele riskidele ja valmistuda ka halvimateks stsenaariumiteks, nagu töökoha kaotus või terviseprobleemid, kirjutab Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma ning jagab nõu, kuidas tagada sellises olukorras perekonna toimetulek.
Pangad ristavad kodulaenuturul omavahel hoogsalt piike, senisest keskmisest oluliselt soodsam kodulaenu intress on Äripäeva katse põhjal vaid küsimise kaugusel.
Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.