„Kuna ehitushinnad ja euribor on tõusnud, siis on üha rohkem kuulda majaelanikelt murenoote, et kas me saame renoveerimist endale üldse lubada,“ selgitab Juhanson hetkeolukorda. „Mõne hoone puhul tõuseks remondifondi kuumakse korteri kohta 3 - 4 eurole ruutmeetri eest, mis teeks 65 ruutmeetri suuruse korteri puhul 195 - 260 eurot. Tegemist on suurte summadega ning see paneb paljud inimesed vastu hääletama.“
Seotud lood
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul on liidule tulnud kaebusi ühistutelt, kes jäid korterelamute rekonstrueerimise toetusvoorust kõrvale, kuna süsteem oli ülekoormatud.
Kuigi vanade hoonete rekonstrueerimisest energiatõhusateks elamuteks on saanud Euroopas prioriteet, seisavad Balti riigid sarnaste väljakutsete ees, tõdeti hiljuti Tallinnas peetud 11. Balti Elamumajanduse Konverentsil
Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tohi renoveerimismaratonis ära unustada arhitekti rolli, mis lisab linnaruumile energiatõhususe kõrval ka kvaliteeti ja esteetikat.
Möödunud aastal eraldas riik 80 miljonit eurot kortermajade renoveerimiseks ning ka tänavu on oodata järgmise rahastusvooru avanemist.
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
3
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele