Kinnisvaraanalüütiku Tõnu Toomparki sõnul vajavad üüriinvestorid praegu kolme-nelja kriitilise näitaja paranemist, et äri end taas tasuvana näitaks. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma avaldab aga kui suur hulk marginaali ülekauplejatest jõuab sihile.
Toompark räägib saates „Ruutmeetrite taga“, et selleks oleks vaja madalamat pakkumiste arvu, oluliselt kõrgemat rahavoolist tootlust, paremt intressimäära ning ka märksa suuremat veendumust, et vara väärtus hakkab kasvama. “Vara väärtuse kasv on pakkunud üüriinvestorile ajalooliselt ligikaudu kaks kolmandikku tootlust, sest rahavooline tootlus aitab vaid kulud ära katta,” selgitab Toompark viimase tingimuse olulisust.
Seotud lood
Eesti keskmise palga eest saab 0,76 ruutmeetrit keskmise hinnaga korterit, kirjutab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.
Eluasemeturu järelsegmendis käib järjest vilkam sagimine, ent uusarendustes laiutab pigem vaoshoitus, et mitte öelda pinnapealne sulnis rahu - toob ju dünaamika turule rahutust. Arendajad lahkavad olukorda ja vaatavad tulevikule otsa.
Lisatud 4 pühjalikku graafikut
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kinnisvaraettevõtjate ja tippspetsialistide seas läbiviidud sentimendiuuringu näitab, et turuosaliste meelsus pöörab aeglaselt positiivsuse suunas. Arenguid illustreerivad 4 põhjalikku graafikut.
Alguses kasvavad kodulaenud, siis hakkab elavnema kinnisvaraturg ja lõpuks saab uue hingamise kogu ehitussektor, kirjutab Bigbanki peaökonomist Raul Eamets.
Ligi 15 aastat tegutsenud Maasoojus OÜ on kütte- ja ventilatsioonisüsteeme paigaldanud sadadesse kodudesse ja kontoritesse. Et tõestada nii endale kui ka klientidele heade süsteemide tõhusust, ehitas ettevõte mõned aastad tagasi Jürisse 440 ruutmeetri suuruse kontori- ja laohoone, mille küttele, jahutusele ja soojaveetootmisele vajalik elektrikulu kokku on aastas vaid 4500 kWh.