Seal asub pealinna odavkorterite oaas

Ostja kullipilk on aiva aplamalt seiramas eluaseme järelturgu, müüja muheleb. Järelturuvarade nõudlust toetab jätkuvalt kehva elamispinna kättesaadavus, madalamakvaliteedilised varad on potentsiaalsele ostjaskonnale kättesaadavamad kui ehituslikult uuemad või ka täiesti uued elamispinnad, kinnitab Kinnisvarauudistele Arco Vara kinnisvarabüroo analüütik Mihkel Eliste.

Pindi Kinnisvara maakler Anton Novikov ütles, et ehkki turu taastumine on võtnud aega, siis vähemalt Ukraina sõja tõttu enam tehinguid ära ei jäeta.

Eesti kalleim korter ületas odavaimat enam kui 25 000 kordselt. Siin on pingereas kallima otsa ja odavaima otsa korteritehingud aastal 2024.

Investorid otsivad 160 000‒180 000 eurot maksvaid kortereid, mis lähevad müügiks, kuna ostjatel on valmidus kohe tehinguid teha.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.