Erinevalt teistest sektoritest on kinnisvaras jäänud tootlikkus viimastel kümnenditel paigale või lausa langenud. Seni oleme saanud endale ressursikaotust lubada, kuid enam mitte. August aitab välja tehisintellekt, on kinnisvaraarenduse kompetentsikeskuse WHAT IF partnerid kindlad.
Arendus- ja haldusprotsessid on Eestis töömahukamad ja vähem digiteeritud kui Põhjamaades, põhjustades viivitusi, vigu ja ressursikadu, tõdevad kinnisvaraarenduse kompetentsikeskuse WHAT IF  partnerid Maria Freimann ja Juhan Kangilaski.
  • Arendus- ja haldusprotsessid on Eestis töömahukamad ja vähem digiteeritud kui Põhjamaades, põhjustades viivitusi, vigu ja ressursikadu, tõdevad kinnisvaraarenduse kompetentsikeskuse WHAT IF partnerid Maria Freimann ja Juhan Kangilaski.
  • Foto: WHAT IF
Selleks, et kinnisvarasektoris AI-st kasu oleks, on kõigepealt vaja killustunud andmed koguda ja korrastada, räägivad kinnisvaraarenduse kompetentsikeskuse WHAT IF partnerid Maria Freimann ja Juhan Kangilaski.
Kui tõsine mure on Eesti kinnisvara madal tootlikkus? Milles see täpsemalt väljendub?
Eesti kinnisvarasektor seisab 2020. aastate keskpaigas silmitsi mite omavahel seotud probleemiga, mille keskmes on madal tootlikkus. Äripindade vakantsus on kasvutrendis – vanemad büroohooned jäävad osaliselt tühjaks, kuna üürnikud eelistavad paindlikumaid ja kaasaegsemaid lahendusi. Samal ajal on rekonstrueerimisprojektide tasuvus kriitiliselt langenud: kõrged ehitushinnad ja madalad üüritasemed ei võimalda investeeringutel end ära tasuda isegi aastakümnete lõikes.
Olulisemaks süsteemseks murekohaks on aga sektori madal sisemine efektiivsus. Arendus- ja haldusprotsessid on Eestis töömahukamad ja vähem digiteeritud kui Põhjamaades, põhjustades viivitusi, vigu ja ressursikadu. Spetsialistid kulutavad tuhandeid töötunde aastas dokumentide otsimisele ja andmete kontrollimisele. Seni oleme saanud endale lubada aja raiskamist, kuna tööjõukulu Eestis on olnud kaks kuni kolm korda madalam kui Skandinaavias. Nüüdseks on see eelis kadumas – palgasurve ja tööjõupuudus sunnivad tootlikkust kiiresti kasvatama.
WHAT IF räägib AI kasutamisest kinnisvaras ja näitab esimest korda avalikkuses oma E-passi tööriista juba 22. aprillil. Veebiseminar on tasuta, registreeri end juba täna siin.
Võrreldes teiste majandussektoritega on kinnisvarasektori tootlikkus viimastel kümnenditel jäänud paigale või langenud, samas kui tööstus ja teenused on arenenud hüppeliselt. Elupindade kättesaadavus on samuti langenud ajalooliselt madalale – euribori tõus ja hinnakasv on viinud ostujõu tasemele, kus kodu soovitud piirkonnas on paljudele kättesaamatu. Aeglased ja killustunud protsessid kallutavad hindu veelgi, mille lõpparve maksavad üürnikud, ostjad ja arendajad.
Milline on tüüpiline andmehaldus hoonete puhul?
Probleemide lahendamist pärsib ja aeglustab oluliselt killustunud andmehaldus. Lihtsate andmete – näiteks hoone netopindala, energiatarbimise või hooldusajalooga seotud info – leidmine võib võtta tunde, kuna vajalik teave peitub eri formaatides dokumentides ja failides. Projekteerimis- ja haldusdokumentatsioon on sageli hajali eri süsteemides, mis ei võimalda kiiret ega usaldusväärset andmepõhist juhtimist. Lisaks põhjustavad info vastuolud projekteerimisel ja ehitusel vigade kuhjumist, mis suurendavad kulusid ja viivitusi.
Kus näete andmehalduses paranduskohti? Millele tuleks keskenduda?
Kinnisvara andmete haldust saab juba täna oluliselt parandada lihtsal kontrollnimekirjadel põhineva juhtimisega ja juhtimisülesannete koondamisega ühtsele juhtimisplatvormile. Süsteemsed parandused aga saavad alguse struktureeritud ja turvalisest andmebaasist, mis asendab killustunud kaustad ja e-mailides peituva info selge kategooriate süsteemiga. Alles sellele alusele saab rakendada tehisintellekti, mis avab juurdepääsu automaatsele analüüsile ja arukale otsustamisele.
Selle eesmärgi täitmiseks arendame tehisintellektil põhinevat tööriista: hoonete e-passi. Sellega tõstame failihalduse uuele tasemele, lisades andmete emaplaadile AI-kihi. E-pass analüüsib automaatselt kõiki hoonega seotud dokumente, määrab neile õiged kategooriad, haldab versioone ja võimaldab dokumentidega suhelda loomulikus keeles – ehk tsäti oma hoonega.
E-pass aitab muuhulgas tuvastada andmelünki juba projekteerimise või üürilepingute sõlmimise faasis, võimaldab kiirelt ligipääsu vajalikele andmetele ning pakub tuge reaalajas otsuste tegemisel. Näiteks suudab süsteem automaatselt tuvastada ja sorteerida jooniste muudatused hoone osalise rekonstrueerimise käigus või prognoosida hoone võimekust vastavalt uue üürniku vajadustele.

Hetkel kuum

Mis kasu on kinnisvarasektoril laiemalt tõhusamast andmekasutusest?
Tõhusam andmekasutus loob aluse suuremale tootlikkusele kogu kinnisvara elutsüklis. Oluline lisaväärtus hoone omanikele tekib võimalusest reaalajas erinevaid investeeringu stsenaariumeid efektiivselt võrrelda ja luua portfelliülest analüüsi ning juhtida varade toimivust ja väärtuse kasvu enam mitte kõhutunde, vaid faktide põhjal.
Struktureeritud andmed ja analüütika avavad seejärel ukse ka uutele olulistele arenguhüpetele:
1. AI-põhine projekteerimine – kus kuude pikkused tööd saab teha tundidega, kuna AI juba teab, millest hoone peab koosnema, lahendusi ei pea inimesed omavahel edasi-tagasi põrgatama
2. Tokeniseeritud kinnisvara – kus hoone saab jagada digitaalseteks osadeks, mida saab usaldusväärselt turul kaubelda ning luua paremad tingimused nii hoone omanikele täiendavate finantside kaasamiseks kui ka investoril siseneda ärikinnisvara varaklassi oluliselt madalamate summadega kui täna.
3. Automatiseeritud ehitus humanoidrobotitega – objektil hakkavad töid tegema robotid, kes loevad oma AI-ajust reaalajas kogu hoone andmemudelit ja tegutsevad 24/7 vajamata selleks käsitsi loodud jooniseid
Kõik need suundumused viivad kinnisvarasektori tootlikkuse hüppeliselt uuele tasemele, vähendavad kulusid ja loovad eeldused taskukohasemaks, kvaliteetsemaks ja rohelisemaks kinnisvaraks.
WHAT IF räägib AI kasutamisest kinnisvaras ja näitab esimest korda avalikkuses oma E-passi tööriista 22. aprillil. Veebiseminar on tasuta, registreeri end juba täna siin.

Seotud lood

Suur lugu
  • 02.04.25, 06:30
Käibemaksutõus tuleb alla neelata arendajatel ja seda naeratusega läbi pisarate
Kohanemisvõimetus maksab arendajale kätte valusalt. Rida tunnustatud eksperte avavad pildi kogu oma vastuolulisuses ja värve kokku hoidmata
1. juulist rakenduv käibemaksutõus ei pruugi kaugeltki tähendada elukondlike uusarenduste hinnatõusu. Arendajatele võib hinnatõusu mittetoimumine tekitada tõsiseid väljakutseid. Soovmõtlemisest kumab läbi karmi prognoosi realiseerumine.
Uudised
  • 15.01.25, 14:35
Raha ja rohe: Riigi Kinnisvara teeb renoveerimisest prioriteedi
Kümned miljonid eurod voolavad renoveerimisse, mis muutub arendamise peavooluks. Väljakutse on, kuidas võtta maksimum olemasolevatest hoonetest, märgib kommentaaris Kinnisvarauudistele Riigi Kinnisvara kinnisvaraarenduse direktor Tarmo Mändmets.
Uudised
  • 23.10.24, 10:15
Planeeringute jätkusuutlikkus: kas järgmine buum toob kaasa teadlikuma arengu või déjà vu?
Täna ei saa ruumilist arengut hallata üksnes klassikaliste arhitektuuri, ruumilise planeerimise või maastikuarhitektuuri distsipliinidega. Vaja on inter- ja transdistsiplinaarsemat lähenemist, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.
Uudised
  • 20.02.25, 06:30
Koidab büroohoonete ümberehitamise aeg
SUUR LUGU Algas uus kümnend. Pelgalt uue ihalus muutub piduriks. Renoveerimine saab arendamise peavooluks + siia voolab kümneid miljoneid eurosid. Üleskutse Tallinna Linnaplaneerimise Ametile
Tunnistame tõsiasja - ärkinnisvaraturg, eriti aga büroopindade turg on hoonetest küllastunud. Senisest veelgi rohkem betooni, terast, klaasi ja klantsi ei muuda pilti paremaks. Töötajate kodukontoritest büroodesse surumine kõlab vaid kui otsitud hädalahendus. Uuri lähemalt, muidu jääd uuest trendist maha.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab
Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.

Enimloetud

1
Analüüsid
  • 05.06.26, 06:30
Nuta või naera - uue korteri ostja muutub järjest vanemaks. Miks küll? Olukorra anatoomia ja 7 tegurit
Eduvõtmed on olemas, haara kinni! Lisaks: millised pealinna arendajad müüsid mais kõige enam uusi kortereid?
2
Saated
  • 19.06.26, 06:15
Eluasemeturule tuleb pindu juurde. Risto Vähi: suvila tähendus on muutunud
Eluasemeturu hoonefond paisub. Tervikturg elavneb, ent unustage laialdane hinnatõus, pigem ees paistab tühjade majade fenomen.
3
Uudised
  • 18.06.26, 07:15
Üürituru ekspert näitab millises pealinna piirkonnas millist üüri küsida
4
Uudised
  • 19.06.26, 09:04
Statistikaamet: korterite hinnad hüppasid aastaga 15%. Kas tõesti?
Ekspert: statistiline anomaalia - statistikaameti numbrite taga mingisugune tehingute struktuuri muutus, võrreldes aastatagusega
5
Uudised
  • 15.06.26, 13:09
Suvilaid müüakse enim pealinna lähedal ja suvituspiirkondades
6
Uudised
  • 12.06.26, 09:33
Balti Vara ja Tatoli omanikud ehitavad Tartu ringristmiku äärde uue ärikompleksi
“Hetkel tegeleme detailplaneeringu muutmise protsessiga”

Hetkel kuum

Visioon 2028. Visuaalil keskel vasakul asuva kaheksast majast koosneva M-hoone rekonstrueerimistööd peaksid valmima 2028. aastal. Selle kompleksi keskele on planeeritud Teatri väljak. NB! Estonia teatri ees juba on Teatri väljak. Kuidas nendel edaspidi teha vahet?
Uudised
  • 15.06.26, 12:57
Silme ees pool miljonit kultuurituristi: Piilmannid kolivad Linnar Viiki näitusepinna telki ja siis eraldi majja
Kellatõmbamine.
Uudised
  • 15.06.26, 11:01
Galerii: Sõõrumaa hakkas kauplema võlakirjadega
Vaata, milliste investorite käes on võlakirjade jäme ots ja kui palju keegi neid märkis
Mõlema hoone paigutust ja lahendust, arvestades miljööd, keskkonda ja vasakul paikneva kuulsa Pärnu rannahotelli (arhitektid Olev Siinmaa, Anton Soans, Nikolai Kusmin, 1935-1937) eraldatust puudesaluga, võib pidada õnnestunuks.
Uudised
  • 12.06.26, 10:23
Galerii: Merko pani pelletiärimeeste sündmuskeskusele nurgakivi
Kompleks kerkib Pärnu legendaarse rannahotelli kõrvale.
Projekt näeb ette viit kaasaegset elamut, nõudlus on aga oodatust väiksem ning seni on valmis ehitatud vaid üks maja.
Uudised
  • 12.06.26, 11:09
Unikaalse vaatega korterid lähevad vaevaliselt kaubaks: müük toppab juba pool aastat
Marienholmi I etapis valmis viis hoonet kokku 50 korteriga (projekteerisid 3+1 arhitektid, sisearhitektibüroo KAMP ja maastikuarhitektid Tajuruum). Poolsaare tipu pool hakkab asuma II etapp (projekteeris BOA Arhitektid).
Uudised
  • 17.06.26, 11:49
Scandium leidis 60-miljonilise arenduse II etapile ehitaja
Ega hõisata ei ole: Uus Maa juhatuse liige Mika Sucksdorff paneb Helsingi ja Tallinna eluasemeturud kõrvuti.
Uudised
  • 16.06.26, 13:39
Ühtlustumine ja sumbumine. Sucksdorff: Tallinna uus korter maksab sama palju kui Helsingi järelturukorter
Senise praktika baasilt ostja jõuõlg kasvab edasi ja terendumas on tühjade majade fenomen
Nurgakivipanijad valmistavad ette kapslit.
Uudised
  • 17.06.26, 12:11
2 galeriid: Mainor pani üle 20 000-ruudusele ärihoonele nurgakivi
Vaata, mis nurgakivi panekul toimus ja kes seal olid. Vaata, milline see hoone hakkab välja nägema väljast ja seest.
Franklini tehniline juht Justin Clapperton, WHAT IF & Franklin asutaja ja tegevjuht Maria Freimann, WHAT IF & Franklin kaasasutaja ja partner Juhan Kangilaski ning Franklini AI-arendaja Richard Henry Lao.
  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Kas tuhandeid faile saab muuta kiirelt sisukaks ja kompaktseks infoks? Nüüd saab

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele