Ehitusõigus Eestis: liiga suur koefitsient õnnel

Elukondlik üüriturg on kui anekdoot: suured ja uhked kahe-kolme aasta tagused plaanid-unistused, kuidas üüripindu arendada või investorina lihtsalt raha kokku kühveldada hajuvad. Osasid üüripindu ei tea kuhu ära panna, teisi otsi taga tikutulega. Miks on see nii? Mitu eksperti räägivad suud puhtaks.

Euroopas on eluasemekriisist räägitud juba enam kui kümme aastat. Eestis ei ole selle probleemi tegelik ulatus aga endiselt otsustajate teadvusesse jõudnud, ehkki märgid on ilmselged, tõdes Äripäeva kinnisvaraarenduse konverentsil esinenud advokaadibüroo RASK partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.

Arvestatavale osale inimestest on oma kodus elamine muutumas järjest keerulisemaks unistuseks. Olukorra parandamine ja korterite kättesaadavuse suurendamine on võimalik, kuid see eeldab süsteemseid muudatusi, kirjutab eluasemete kättesaadavusega seotud õiguskorda analüüsinud advokaadibüroo RASK partner Villy Lopman.

Kitsendustega eraomandi piiramine on pöördumatu ja ajas süvenev trend. Sellega kaasnevad hüvitised on aga reeglina ebaproportsionaalselt väikesed ning eeldavad enda õiguste eest võitlemist. Seega domineerivad avalikud huvid järjest enam üksikisiku õiguste üle, tõdes advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Ramon Rask kinnisvaraarenduse konverentsil.

Ettevõtte kasv, äristrateegia muutused ja töötajate kasvavad ootused esitavad kontorite sisustamisele aina uusi väljakutseid. Paraku ei suuda paljud ettevõtted nende muutustega sammu pidada. Sageli ei märgata, et kontor ei toeta enam seda, kuidas inimesed tegelikult töötavad. Sisekujundajad näevad seda iga päev – ruumid justkui toimivad, aga nende tegelik potentsiaal jääb kasutamata. Just selle lisaväärtuse leidmine ongi see, millega sisekujundajad ettevõtteid toetada saavad.