Yolo krüptoäri asutaja ostis tumeda minevikuga saare Tallinna lähedal
Plaan arendada eliitküla
Krüptokasiinofirma Yolo asutaja ja kaasomanik Reio Piller sai Lagedi saare uueks omanikuks, kuhu Venemaa ärimees Sergei Matvijenko tahtis kunagi rajada Vene rikastele mõeldud kinnise küla.
Lagedi mõisast läbisõit on kõrvalistele isikutele suletud. Kuid just läbi nende Aleksei Tšuletsi perekonna valduste kulgeb ainus tee salapärasele Pirita jõe saarele.
Foto: Aleksei Šiškin
Pirita jõe kaldal Lagedi külas asuvad korralikud suvilad. Toonekured otsivad konni, hüpates hoolitsetud muruplatside, pügatud põõsaste ja lillepeenarde vahel. Ühel kohal aga idüll puruneb – pea kogu jõe laiuses kasvavad kõrkjad ja üle vee kõrgub tiheda võsaga saar. Kaldteed blokeerib aed hoiatusega: „Eraterritoorium, läbipääs ja sissesõit keelatud.“
Mõnekümne meetri kaugusel tarast koristab hallipäine kohalik elanik murult pärast viimast tormi maha kukkunud oksi.
“Ära mune! Osta ära ja siis mõtle, kust see raha tuleb.” Kriisidest kõikuma löönud ja mõõnadega tagasi 2019. aastasse jõudnud kinnisvaraturul tasub investorite sõnul alustada huvilistel - nagu ikka - kohe.
Ettevõtja ja kinnisvarainvestor Janar Muttik rääkis Investeerimisfestivalil ausalt teemast, millest tavaliselt rääkida ei julgeta - läbikukkumisest äritegemisel ja pankrotistumisest. Ta tõi karmide kogemuste taustal esile ka võtmetegurid, mis aitavad auku kukkunud inimesel taas jalule tõusta.
Kõrgeim kohus on loonud pretsedendi – omavalitsus võib nüüd nõuda kinnisvaraarendajatelt raha ka lasteaedade ehitamiseks kirjutab Soraineni vandeadvokaat, kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Elina Lumiste.
Ekslikult võib olla jäänud mulje, et maale kodu ehitamiseks pangad abikätt ulatada ei taha. Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova lükkab selle ümber ja selgitab, millega tuleb arvestada, kui on soov rajada kodu väljapoole suuremaid linnu ja milliseid rahastuvõimalusi tasub kasutada.
Tallinna Kristiine linnaosas on müüki jõudnud kinnistu, millel asuv viiekorruseline hoone pakub uuele omanikule võimalust mõelda senistest kasutusviisidest palju kaugemale. Kas 1964. aastal valminud hoonest võiks saada kaasaegne ärikeskus, erinevaid teenuseid koondav hoone või hoopis elu- ja äripindu ühendav arendus? Avalikule enampakkumisele jõudnud Nõmme tee 5 asuva kinnistu tulevik sõltub järgmise omaniku visioonist.