Riigikohus: omavalitsus võib nüüd arendajalt välja pressida lisaraha
Kõrgeim kohus on loonud pretsedendi – omavalitsus võib nüüd nõuda kinnisvaraarendajatelt raha ka lasteaedade ehitamiseks kirjutab Soraineni vandeadvokaat, kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Elina Lumiste.
Enne jaanipäeva tegi riigikohus otsuse, mis lubab kohalikul omavalitsusel küsida kinnisvaraarendajalt detailplaneeringu menetluses tasu: me lubame teil püstitada kümme kortermaja, aga ehitage ka trammitee või toetage kooli renoveerimist. Riigikohtu hinnangul on see väiksem riive – võrreldes olukorraga, kus arendaja soovitud planeeringuga üldse ei tegeleta
Aastaid on kohalike omavalitsuste ja arendajate vahel kestnud vaidlus erinevate objektide, sealhulgas sotsiaalse taristu rahastamise ümber. Vallal/linnal napib enamasti lasteaedade ja koolide, puhke- ja jalutusalade rajamiseks raha ning seega püütakse näiteks elamurajooni planeerijale panna kohustus investeerida ka üldkasutatavatesse rajatistesse.
Probleem on laiem kui käsitletav kohtuotsus, sest ka teised haldusorganid katsetavad oma kohustuste rahastamise üleandmist ettevõtjatele, et oma kulutusi vähendada. Ettevõtja on sundolukorras, kus ta peab rajama pargi, mänguväljaku, rahastama hooldekodu rekonstrueerimist ning ehitama välja uued jalakäijate tunnelid. Kiirelt arenevates elamupiirkondades lisanduvad need kulud korterite hinnale ja vähendavad lõppkokkuvõttes eluasemete kättesaadavust.
Arve maksab kinni kodu soetaja
Praktikas ongi juurdunud põhimõte, et teede, tehnorajatiste ja avalikult kasutatava maa – näiteks mänguväljaku – üleandmine kohalikule omavalitsusele on tasuta. Samas kulub maa või arendusprojekti omandamiseks ning teenindavate rajatiste väljaehitamiseks palju raha. Seega avas Riigikohtu otsus võimaluse lisaks loetletud kulutustele nagu teed ja tehnorajatised küsida veel täiendavat rahastust määratlemata ringi kohustuste täitmiseks – seda ilma õigusliku aluseta.
Seotud lood
Kui tahta eramut ehitada, aga kohalik omavalitsus seda üldplaneeringu tingimuste tõttu ei luba, ei maksa lootust kaotada. Ühe valla elanike näide tõestab, et vahel aitab ehitusluba saada, kui õigesse asutusse pöörduda.
Valitsus kiitis heaks seaduse muudatuse, mille kohaselt liigub soovimatu kinnisvara edaspidi riigi asemel kohaliku omavalitsuse kätte. Seni sai kinnisvaraomanik seaduse järgi loovutada kasutuseta omandi riigile.
Ader: linn ei peaks andma maad ära kopikate eest
Kvaliteetne ja mitmekesine linnaruum on seotud tihedalt eluasemete taskukohasuse ja hoonete kasutusotstarbe paindlikkusega, ent selle aluseks on omavalitsuse selge visioon ja strateegia, märgivad Eesti Arhitektide Liidu president Aet Ader ja Reterra Estate tegevjuht Reigo Randmets saates Kinnisvaratund.
Riigikohus selgitas 20. juunil avaldatud otsuses, et kohalik omavalitsus võib uue elurajooni planeerimisel seada kinnisvaraarendajale tingimuseks ka sotsiaalse taristu rajamise, kui see käib linnale või vallale endale üle jõu.
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kaubamaja juurdeehitus sai rohelise tule
Nii Eesti kui Hispaania kinnisvara ABC
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele