Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kodu mitmele põlvkonnale – miks valida just Naturi puitmaja?
Eramaja ehitamise plaaniga kaasnevad sageli kõhklused – kas valida puit- või kivimaja. Puitmaja kardetakse eelkõige kelleltki kuuldud juttude põhjal märkimisväärse vajumise või soojustamises tekkinud puudujääkide tõttu, ent tänapäevane tehnoloogia lubab ehitada äärmiselt vastupidava kodu, mis püsib eelnimetatud probleemidest vaba aastasadu.
Puitmajade kasuks räägib enamasti hoonesisene atmosfäär – puidust seinad on keskkonnasõbralikud, hingavad ning loovad koduse tunde. USAs kasvab nõudlus puitmajade järele aasta-aastalt, kus aastas ehitatakse keskmiselt 25 000 puidust eramut. Pea sama suur nõudlus on puitmajade järele ka Euroopas.
Traditsioonilise palkmaja valmimine võib võtta aastaid: esmalt püstitatakse seinad ning seejärel, pärast pikka ootamist, saab asuda siseviimistluse kallale. Olenevalt puidu ehitusaegsest niiskusest võib maja vajuda aastate jooksul lausa 15 protsenti esialgsest kõrgusest, mille tõttu väheneb ka maja mahtuvus (seinte, vahelagede, katuse ning neile mõjuva tuule- ja lumekoormuse mõjul). Seega tuleb maja niiskustaset ja ruumitemperatuuri omanikel jälgida veel aastaid.
Austrias töötati 2000. aastalvälja Naturi tehnoloogia, mille kasutamine puitmaja ehitamises välistab nimetatud puudused. Maja seinad püstitatakse freesitud massiivpuidu prussidest, mis paigaldatakse vertikaalselt ja ühendatakse omavahel spetsiaalselt väljatöötatud pikisoonte, keelte ning puitnaaglite abil. Kuna iga element tehakse eraldi puitmassiivist, võib elamu tugevust võrrelda kivimajaga.
Kodu, mis kestab aastasadu
Vertikaalselt asetatud seinaprussid suurendavad elamu kandevõimet, mistõttu võib majale ehitada mitu korrust. Välistatud ei ole ka näiteks ridaelamute, kortermajade või isegi hotelli rajamine. Naturi tehnoloogilisi lahendusi kasutades on ehitamisel mitmekorruseline 1700ruutmeetrise põrandapinnaga hotell.
Tehnoloogiast lähtuvalt võib kasutada erinevaid puiduliike – seedrit või lehist –, mis mõjutavad hoone omadusi suhteliselt väikese hinnaerinevuse juures. Kuna Naturi tehas asub Venemaal, kasutatakse külmas kliimas kasvanud okaspuupalke, mis peavad hästi vastu ka Eesti ilmaoludele. Lehisest maja fassaad kestab muutumatuna aastasadu, seeder sobib omakorda ruumide siseviimistluseks, andes neile eriti hea sisekliima (sobib hästi astmaatikutele ja allergikutele).
Naturi tehnoloogia välistabmaja üldist vajumist ning vahede tekkimist ja suurenemist seinaelementide vahel, seda eriti kütteperioodil. Naturi tehnoloogiat kasutades puuduvad maja fassaadist tungrauad ja vajumissooned, mis annab kokkuhoiu iga-aastase tehnilise hooldusearvel.
Õdus kodu vaid mõne kuuga
Keskmiselt toodetakse kliendile sobiliku maja detailid valmis kahe-kolme nädala jooksul Moskvast põhjapool asuvas tehases ning transporditakse Eestisse. Detailid saabuvad siia juba mõõtu lõigatuna. Selleks ajaks, kui ehitusdetailid saabuvad, valmib kohapeal maja vundament ja rajatakse vajalikud kommunikatsioonid. Kuu aja jooksul püstitatakse detailidest maja ning saabki asuda katust tegema. Kolmas kuu kulub maja lõppviimistlusele ja sisetöödele.
Kuna maja kokkupanek toimub vahetult ehitusplatsil, võimaldab see samas majas kasutada erineva paksusega puitu nii sise- kui ka välisehituses, olenevalt energiasäästlikkuse soovist või eelarvest.
Ka kõige õhemas (200 mm) seinas on kuus soonühendust, muutes seina täielikult tuulekindlaks. Näiteks 300 mm seinal on soojusjuhtivuse näitaja (U) võrdne 0,3 – mida väiksem juhtivus, seda paremad on ka isolatsiooniomadused.
Hetkel kuum
Naturi 400 mm seina puhul puudub puitmajade ehituses soojapidavusel analoog – tihkelt kokku pressitud puit välistab vajaduse kasutada lisasoojustust ning tuule- või tuleohutustõkkeid. Kui tavapäraselt tekivad palkmajadel külmasillad, siis Naturi majadel need peaaegu puuduvad.
Naturi majade looduslik poorne puit kindlustab ruumides meeldiva sisekliima, sest toimub vajalik õhuvahetus. Tolmu kogunemine on majades viidud miinimumini, kuna seinaelemendis puuduvad horisontaalsed sooned. Välistatud on ka hallituse tekkimine siseruumidesse.
Sise- ja välisviimistlusel piire pole
Erinevalt klassikalisest palkmajast saab siseviimistlust teha Naturi majades vastavalt omaniku soovile. Kõik vormid on lubatud ning kes paljaid puitseinu ei soovi, saab katta seinad enda maitse järgi valitud materjalidega ehk seinu võib krohvida, plaatidavõi tapeetida.
Ühtlasi ei ole majja vaja paigaldada eraldi heliisolatsiooni, kuna massiivpuit püüab suurepäraselt kinni erinevad segavad helid. Massiivpuidu eeliseks on ka kaitse elektritarvete kõrgsagedusliku kiirguse eest, vähendades saastelektri mõju inimorganismile.
Välisviimistlus ning katuse valik sõltub samuti kliendi soovist. Puitu saab üle õlitada, peitsidavõi värvida. Katuse valikul puuduvad piirangud – katusekatte materjali võib olla kivist, terasest või ka puidust. Aknaid-uksi valides tuleks puitmaja puhul eelistada kas puit- või puit-alumiiniumraame, kuigi siingi oleneb kõik kliendi soovist ja maitsest.
Naturi tehnoloogia põhjal ehitatud puitmajaga saab soovi korral tutvuda Tallinna lähedal Rae külas. Näidismajas on kasutatud erinevaid materjalide lahendusi, ent nagu eelkirjeldatud, saab valida seinte paksuse ja materjali vastavalt iga tellija soovile.
Täiendavaid lahendusi välisfassaadi ja muude võimaluste kohta leiab Naturi kodulehelt. Kataloogis olevate majade projektid ei ole kohustuslikud. Kõiki maju saab ehitada väiksemaks või suuremaks ning vajadusel muuta seinte asetust. Maju saab valmistada ka tellija individuaalprojektide alusel.
Naturi tehnoloogia välistab maja üldist vajumist ning vahede suurenemist seinaelementide vahel, seda eriti kütteperioodil.
Ecological Houses OÜ
Firma tegutseb teist aastat ja pakub Naturi tehnoloogiat ELi ja Skandinaavia riikides. Naturi tehnoloogia alusel ehitati esimene maja Austrias 2000. aastal.
Vaata videot!
Ecological Houses
Seotud lood
Hea arhitekt ei paku kliendile ainult soovitud projekti, vaid ka hoone projekteerimiseks vajalikku lisainformatsiooni, mõistlikke lahendusi ja koostööd usaldusväärsete partneritega.
Majja tuleaseme planeerimisel tuleks enne eelkõige läbi mõelda, kas seda soovitakse kütmise või silmailu pärast ning langetada valik lähtuvalt sellest, ütleb Koltsi Kaminad OÜ juhatuse liige Andrus Konga.
Päikeseelekter on viimastel aastatel üle maailma muutunud üha konkurentsivõimelisemaks energiatootmise liigiks tavapäraste energialiikide kõrval. Ka Eestis on huvi PV- ehk Photovoltaic-süsteemide vastu väga suur ja aasta-aastalt suureneb ka kohalik paigaldusvõimsus, sest tasuvusaeg parimatel juhtudel jääb tänaste energiahindadega isegi alla kümne aasta.
Tänapäeva tõhusaim vahend maja soojustamiseks on polüuretaansoojustus (PUR), millega täidetakse seintes olevad õhuvahed ning muudetakse maja õhukindlaks. PUR-isolatsioonvahud soojustavad hoone külmasildadeta ning alandavad kulutused nii küttele kui ka jahutamisele minimaalseks, olles seega ideaalne lahendus näiteks passiivmaja ehitajatele. Lähemalt räägib rahvusvaheliselt sertifitseeritud passiivmajade konsultant Raul Õuemets Eesti Varaehitus OÜst.
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
1
2
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
4
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
6
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Viimased uudised
Vabaajakeskuse hoonestusõigus seatakse 50 aastaks ning lepinguga kohustub arendaja osutama sporditeenuseid vähemalt 20 aasta vältel
Konverentsid
Hetkel kuum
See teema puudutab aina enam eluasemeid, nende kättesaadavust ja linnaruumi. Rida nimekaid eksperte võtab olukorra osadeks
Vaata, kes kõik seal olid ja mida nad tegid
https://www.kinnisvarauudised.ee/raadio/episood/arikinnisvaraturult-on-kadunud-viieks-aastaks-fikseeritud-uurilepingud
Vaata, mis on pikaajalise edu peamised võtmetegurid ja millal tuleb hakata büroohooneid lammutama.
Vaata, mis seal toimus ja kes kõik seal kohal olid!
LHV Panga võlakirjaturu juht Silver Kalmus: Summus Capitali võlakirjaemissiooni võib pidada suureks eduks – tegemist on selle aasta suurima Baltikumi avaliku võlakirjapakkumisega kinnisvarasektoris.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele