Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti Energias on tehtud palju vigu
Esimene barrelike põlevkiviõli on nüüd kolbi tilkunud, Enefit 280 käivitumist aga oodati juba oktoobris. Millal tegelikku toodangut tulema hakkab, pole teada. Loodetavasti õlitehas käivitub, sest investeeringud on olnud Eesti mõistes meeletud, kirjutab riigikogulane Lembit Kaljuvee (demokraatide ühendus).
Samas on õlitehase asukoht üsna rumalasti valitud. Jälgides põlevkivi kasutamist Eestis saja aasta jooksul näeme, et idaväli on olnud elektrienergia toorainelavaks ning keskväljalt ja lääne poolt on toodetud kivi põlevkiviõli tarvis. Sellise loogika järgi on välja ehitatud ka raudteevõrk põlevkivi veoks. Praeguse strateegia kohaselt tuleb sadu miljoneid tonne põlevkivi vedada keskväljalt ja läänest idapiirile. Põlevkivi on aga selline ressurss, et kust teda võetakse, seal ka tarbitakse, muidu ajab transport hinna taevasse.
Eelmise aasta lõpus Eesti Energia juhatuse liikme kohalt lahkunud Harri Miku võimutsemise ajal pole Eesti Energias põlevkivi kaevandamise tehnoloogiat nii arendatud, et kogu põlevkivi ressurss ära kasutada. Keskkonnasäästlikku põlevkivikombaini prooviti Narva karjääris. Et aga seda peeti liiga kalliks, siis loobuti ning karjääris lõhatakse edasi. Kiviõli Keemiatööstus näiteks ostis eelmise aasta lõpus aga juba teise ja täiustatud põlevkivikombaini ning mõlemad masinad töötavad efektiivselt.
Maa all pole samuti tehnoloogiaid arendatud, uue ja säästva tehnoloogia arendamist ja kasutamist peetakse taas liiga kalliks. Et suurem osa põlevkivi ressursist on riigi poolt Eesti Energiale antud, siis nöögib EE teisi tegijaid ning on teinud nende elu väga kalliks. VKG ehitas uue kaevanduse ligikaudu 200 miljoni euro eest. Samas paneb Eesti Energia kinni Aidu ja Viru kaevandused, kust oleks tunduvalt odavamalt Ojamaa kaeveväljalt kivi kätte saanud. Hea koostöö riikliku energiafirma ja teiste põlevkivi tootjate vahel puudub tänaseni, selle puudumise näiteks on ka kõrguvad peenpõlevkivi mäed Kiviõlis ja Kohtla-Järvel. Eesti Energia saaks seda kivi kasutada, aga ei kasuta.
Narva elektrijaamade põlevkivikateldesse hakati toppima puitu, mis on ebaratsionaalne ja kallis, ent firmale vägagi kasulik. Edaspidi tahetakse puidu põletamisega jätkata. Tallinna lähedale ehitatakse prügikütusel põhinevat jaama – see tuleb nii võimas, et prügi ei jätkugi. Sealgi tahetakse puitu põletama hakata, mis on kallis ning sellises koosluses sobimatu.
Harri Miku juhtimisel mindi vallutama maailma. Jordaanias on oldud kuus aastat, ent tulemustest ja tulevikust ei tea avalikkus midagi. Mida Eesti Energia seal teeb, mida müüb, kas saab tulu või kulu? Ameerikas samamoodi. Mida üldse osteti? Minu teada vaid tükk maad. Maa ost pole aga mingi tulemus põlevkivitootjale.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Hepsori, Merko ja Citadele Lätit hõlmavad kommentaarid on paraku turuolukorda peegeldavad. Ent Lätifenomen on vaid rehkenduse üks pool
Lisatud Krulli kvartali ülevaatlik 4-etapiline ehitusvisuaal kuni aastani 2034. Uuri, mis neil seal on veel plaanis
“Vaatame äreva pilguga, mis sellest saagast saab.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele