Eesti Energias on tehtud palju vigu

Samas on õlitehase asukoht üsna rumalasti valitud.  Jälgides põlevkivi kasutamist Eestis saja aasta jooksul näeme, et idaväli on olnud elektrienergia toorainelavaks ning keskväljalt ja lääne poolt on toodetud kivi põlevkiviõli tarvis. Sellise loogika järgi on välja ehitatud ka raudteevõrk põlevkivi veoks. Praeguse strateegia kohaselt tuleb sadu  miljoneid tonne põlevkivi vedada keskväljalt ja läänest idapiirile. Põlevkivi on aga selline ressurss, et kust teda võetakse, seal ka tarbitakse, muidu ajab transport hinna taevasse.

Eelmise aasta lõpus Eesti Energia juhatuse liikme kohalt lahkunud Harri Miku võimutsemise ajal pole Eesti Energias põlevkivi kaevandamise tehnoloogiat nii arendatud, et kogu põlevkivi ressurss ära kasutada. Keskkonnasäästlikku põlevkivikombaini prooviti Narva karjääris. Et aga seda peeti liiga kalliks, siis loobuti ning karjääris lõhatakse edasi. Kiviõli Keemiatööstus näiteks ostis eelmise aasta lõpus aga juba teise ja täiustatud põlevkivikombaini ning mõlemad masinad töötavad efektiivselt.

Maa all pole samuti tehnoloogiaid arendatud, uue ja säästva tehnoloogia arendamist ja kasutamist peetakse taas liiga kalliks. Et suurem osa põlevkivi ressursist on riigi poolt Eesti Energiale antud, siis nöögib EE teisi tegijaid ning on teinud nende elu väga kalliks. VKG ehitas uue kaevanduse ligikaudu 200 miljoni euro eest. Samas paneb Eesti Energia kinni Aidu ja Viru kaevandused, kust oleks tunduvalt odavamalt Ojamaa kaeveväljalt kivi kätte saanud. Hea koostöö riikliku energiafirma ja teiste põlevkivi tootjate vahel puudub tänaseni, selle puudumise näiteks on ka kõrguvad peenpõlevkivi mäed Kiviõlis ja Kohtla-Järvel. Eesti Energia saaks seda kivi kasutada, aga ei kasuta.