Üüristuudiod töökohtade läheduses kaotaks ummikud

September on pealinnas autoga liiklejatele pinev aeg. Töölejõudmine võtab kaks korda rohkem aega ning õhtune kojusõit kujuneb pikemaks ja närvesöövamaks kui eeldatud. Põhjus vaatab vastu ümbritsevate autode akendest – 80% autojuhtidest istub oma autos üksi, venides tasapisi töölt kodu poole, kirjutab Scandium Kinnisvara partner ja tegevjuht Maido Lüiste.

Kui varem olid Tallinna töökohad kogunenud kesklinna ja õhtune ummikutamine loogiline (kuigi toona oli autoomanikke vähem!), siis tänaseks on trend muutunud. Paljud töökohad on kogunenud linna südamikust eemale – Ülemiste Citysse ja Mustamäele Tehnopoli. Kahes ärilinnakus õpib ja töötab kokku enam kui 23 000 inimest. Suur osa neist inimestest võiks loobuda auto ülalpidamisest kui piisavalt lähedal leiduks korralik elamispind.

Ärilinnakute kontseptsioon pärineb headest välismaa näidetest – Soomes, Saksamaal ja ka paljudes linnades USAs toimivad need hästi. Eestis oleme aga seni rakendanud vaid pool võrrandist: töökohad-söögikohad on loodud, kuid elamispindu mitte. Edukad ärilinnakud Kesk-Euroopas on koostöös linnaga loonud linnakute kõrvale elamisvõimalused – üürimajad, kus spetsialistidele pakutakse rendiks 1-2toalisi mugavaid üürikortereid.

Autost loobutaks, kui saab ilma

Üüristuudiod töökohtade ja ülikoolide läheduses on euroopalik trend, mis vähendab autoga liikumise vajadust ja on keskkonnasõbralik. Kui kodust tööle liikumine on tehtud mugavaks ja kiireks, siis autoga liigutakse oluliselt vähem. Tihti jäetakse auto ostmata või müüakse maha. Lisaks võidab linnapilt – autostumine väheneb ja linnaõhk püsib puhtam.

Üldiselt on inimesed valmis autodest loobuma, kui tööle jõudmine ilma autota võtaks aega sama vähe kui autoga liikumine, aitaks säästa raha ja keskkonda. Eeldused selleks aina paranevad, elektrijalgrattad ja –tõukerattad on ka meie linnapildis muutunud igapäevaseks alternatiiviks neljarattalistele, võimaldades kiiresti liigelda mõistlikus kauguses asuvate sihtpunktide vahel. Miks on siis Eestis täna veel nii vähe ärilinnakute lähedasi üürimaju?

Probleem on seadusandluses

Jalgu on jäänud meie seadusandlus, mis sõna “üürimaja” ei tunnista. Saame rääkida vaid “hostelist” või “kortermajast”. Viimases kehtivad karmid parkimisnõuded – iga korteri kohta tuleb tagada vähemalt üks parkimiskoht, mis - OECD laiapõhise uuringu kohaselt - omakorda soodustab liigset autostumist. Samas oleks vananenud hooneid nii Mustamäel kui Ülemistes omajagu, mida mõistlikult modernseteks üürimajadeks kujundada.

Kuidas tupikseisust pääseda? Vajame modernset linnavisiooni, mis näeks töökohtade arengu ja inimeste liikumise trendide suurt pilti, võttes arvesse ka moodsaid liikumisvahendeid. See saab sündida vaid aktiivses dialoogis linnaplaneerijate ja ettevõtjate vahel. Vastasel juhul jääme kinni teeaukude parandamisse, analüüsimata, kas aukusid ja ummikuid saaks vältida ka mõnel muul moel kui eelarveridu suurendades.