Rohesertifikaat muudab kinnisvara likviidsemaks

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tohi renoveerimismaratonis ära unustada arhitekti rolli, mis lisab linnaruumile energiatõhususe kõrval ka kvaliteeti ja esteetikat.

Inimkonnana seisame silmitsi radikaalsete ühiskondlike muutustega, mis ootavad meid lähiaastatel, kus tööviisid kõigis sektorites muutuvad põhjalikult, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Kuigi esimesel aastal on see kohustus vaid ligikaudu kümnel ning teisel aastal ligi kolmesajal suurettevõttel ja konsolideerimisgrupil, on nende ettevõtete mõju Eesti majandusele märkimisväärne, mis toob kaasa ka suure vastutuse ühiskonna ees, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.

Arendaja rajab Fahle linnakusse Eesti kõrgeimat puidust hoonet. Maja projekteerimisse olid kaasatud TalTechi ning ETH Zürichi ülikoolide teadlased. Arhitektuurse lahenduse lõid LUMIA arhitektuuribüroo arhitekt Margit Aule ja ja Kristo Põlluaas.

Tallinna külje alla kerkiv Järvekella elamurajoon on näide, kuidas konstruktiivne koostöö ja tänapäevane tehnoloogia muudavad ehitusprotsessi tõhusamaks, keskkonnasõbralikumaks ja kvaliteetsemaks. Seitsmest A-energiaklassi ridaelamust koosnev arendus valmib ehitusettevõtte Rand ja Tuulbergi ning arendaja LAAM Kinnisvara koostöös. Esmakordselt Eestis kasutatakse ehitusel 100% roheelektrit ja hooned valmivad Welementi tehases toodetud puit-elementidest.