Luminori peaökonomisti Lenno Uusküla ja kinnisvarakoolitaja Tõnu Toomparki tulisest arutelust tuleb välja, et kui Tallinnas katab palgatõus korterite kiire hinnatõusu ära, siis mujal Eestis on viimase viie aastaga keskmise palga ostujõud korteriturul vähenenud.
“Alates 2015. aastast on elamispindade on hinnad Tallinnas on kahekordistunud. Ja mis te arvate, kui palju on kasvanud keskmine palk? No umbes kaks korda,” sõnastab Toompark. Lenno Uusküla on sotsiaalmeedia postituses toonud aga välja, et viimase viie aastaga on elamispindade kättesaadavus vähenenud. “See on aga Eesti keskmise kinnisvarihinna ja keskmise palga suhe,” märgib Uusküla Äripäeva raadio arutelus.
“2022. aastal olid hinnad tipus ja ja ostujõud selleks hetkeks oli tõepoolest radikaalselt vähenenud, aga alates 2022. aastast ronime kättesaadavusega paremuse suunas,” sõnastab Toompark.
Teine küsimus on, kas ja kuidas peaks kinnisvara muutuma odavamaks ja kättesaadavamask. “Meil on vaja terviklikku linnaplaneerimist,” väidab Uusküla. Ainul erainitsiatiivile lootma jäädes tema sõnul kinnisvara väärtust ei suudeta kasvatada. ”Et saada kinnisvara kasutamine mugavaks, tuleb päris kõvasti panna regulatsioone peale. Praegu ehitame näiteks põllule ilma transpordita. See teeb kinnisvara odavamaks, aga elamise kalliks,” toob Uusküla näite.
Tõnu Toompark sellega ei nõustu. “Ei, ei. Regulatsioonid on takistav tegur. Meil on regulatsioonid tasemel, et detailplaneeringu menetlemisel puudutakse väga tõsiselt ja ajamahukalt rõdupiirde värvi,” märgib Toompark ja lisab et meetmeid kinnisvaraturu arendamiseks on terve hulk, aga neid hinnates vaatab ta alati selle pilguga, kas need toovad vabadusi juurde.
Vestlusringis arutlesid osalejad veel, kas edaspidi võiks kinnisvara kallineda kiiremas tempos kui keskmine palk, milline on olnud kinnisvara tehingute struktuur ning kas praegu võiks olla korteri ostmiseks parim aeg või mitte.
Fotol Lenno Uusküla konverentsil esinemas, foto autor Raul Mee.
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.