Kristi Kool • 3 jaanuar 2020

Mis oli Aasta Kinnisvarategu 2019?

Aasta esimeses „Kinnisvaratunnis“ on külas Uus Maa Ärikinnisvara maaklerid Aira Veelmaa ja Eduard Sorokin, kes otsivad lõppenud aastat iseloomustavaid märksõnu ja vaatlevad olulisemaid sündmusi ärikinnisvaraturul.

Aira Veelmaa, Kristi Kool, Eduard Sorokin  Foto: Kinnisvarauudised

Uus Maa Ärikinnisvara maakler Eduard Sorokini hinnangul oli lõppenud aasta kõige olulisem kinnisvarategu patarei merekindluse õnnestunud enampakkumine. „Üks asi on fakt, et see üldse müüdi ja teine see, et ostjaks osutus Urmas Sõõrumaa. Meil on usku, et tema teeb sellest projektist eduka ettevõtmise,“ kinnitas Sorokin ja avaldas lootust, et alanud aasta võiks tuua häid uudiseid ka linnahalli tuleviku osas. „Ostke, palun, keegi see ära ja tehke midagi ägedat! Siis oleks rannaäär, nii-öelda kuldne miil ilusti välja arendatud.“

Loe lisaks

Patarei merekindluse müüki nimetas üheks aasta tippsündmuseks ka teine saatekülaline, Aira Veelmaa. „Järgmise 10 aasta pärast saame seal rääkida juba täiesti uuest piirkonnast.“ Veelmaa sõnul on sama huvitav jälgida Tallinna Sadama piirkonna muutumist. „Olen näinud selle kavandit ja tegu on äärmiselt mastaapse arendusega. Kui see saab ühel päeval valmis, on meie linna mereäärne juba hoopis uut nägu,“ rõõmustas Veelmaa.

Juba lähiaastatel on muutumas veel mitmed Tallinna piirkonnad. „Näiteks Maakri tänav, mis oli vahepeal varjusurmas. Maakri kvartali valmimisega tekkisid sinna uued ilusad kaubanduspinnad, kui järgmisel aastal valmib seal ka kümnendi uus kõrghoone Skyone, jõuab Maakri suure jalakäijate vooga tänavate hulka. Mis teeb selle kandi üüripinnad veel atraktiivsemaks,“ rääkis Aira Veelmaa.

„Teine piirkond on Pärnu maantee, mis teinud juba läbi väga positiivse arengu. Sel aastal valmib Das House, lõppenud aastal valmis Tõnismägi Premium. Sinna tuleb veel nii elukondlikku kui ärikinnisvara ja kui vahepeal muutus Pärnu maanteel asunud äridele elu keeruliseks seoses trammitee remondiga, siis mina julgen küll nüüd ennustada sellele piirkonnale ärikinnisvara kontekstis taassündi. Tegemist on siiski ühe Tallinna peatänavaga, vaatamata sellele, et linnasüda on hakanud mere poole nihkunud“ kinnitas Veelmaa.

Kolmandaks uue näoga piirkonnaks nimetas Veelmaa Veerenni asumit, kus kunagisele tühermaale kerkis esmalt tervisekeskus. „Järgmine meditsiinikeskus saab valmis sel aastal, üle tee on Ringi büroode kvartal ja edasi veidi kesklinna poole jääb juba suur Uus-Veerenni elamurajoon, mis seob selle kõik tervikuks. Pluss kõrvalasuv Avala kvartal ühes Elektrilevi peahoonega. See kant on nagu fööniks, mis tuhast tõusnud.

Loe lisaks

„Pärnu maantee teema jätkuks olgu veel nimetatud kavandatav Rävala puiestee läbimurde rajamine,“ täiendas Eduard Sorokin. „Praegu on teema uuesti laual ja praeguse linnavalitsuse jõuline tegevus süstib optimismi, et see projekt saab ka teoks.“

Võidab see, kes muutustega kaasas käib

Möödunud aasta ühe märksõnana nimetasid maaklerid paindlikkust. „Teadlased prognoosivad, et uus kümnend toob kaasa suuremad ja kiiremad muutused kui kunagi varem. Ärikinnisvaras puudutab see üürileandjate poolt, nad peavad muutustega kaasa tulema. Edukas on see, kes kõige kiiremini turu muutustega kaasa lähevad ja paindlikke lahendusi pakkuda oskavad,“ kinnitas Aira Veelmaa, lisades, et see puudutad erinevate äripindade omanikke. Ühtaegu altid muutuma peavad olema nii kaubanduskeskuste kui ka büroohoonete omanikud.

„Bürookinnisvara on muutunud. Esiteks on büroopindade üürilepingud tunduvalt lühenenud. Üürileandjad, kes kunagi sõlmisid 10-aastaseid lepinguid, mis nüüd lõpevad, saavad nullilähedase tõenäosusega oma pinnale uue lepingu taas 10ks aastaks,“ tõdes Aira Veelmaa. „Ja mis töötajat puudutab, siis on vähemaks jäänud neid töökohti, kus peab olema konkreetselt ühe koha peal. Tööd saab teha interneti abil igas maailma otsas. Sellepärast jätkavad kindlasti võidukäiku ühistöötamiskeskused.“

Veelmaa sõnul muutub üha olulisemaks ka roheline mõtlemine. „On juba hulk ettevõtteid, eelkõige välismaised suurkorporatsioonid, kus ettevõtte poliitika ei lubagi kolida mujale kui vähemalt B-energiaklassi hoonesse. Tuleb peale noorem põlvkond, uued juhid, kes juba väärtustavad keskkonnasäästlikku kinnisvara.“

Loe lisaks

Hotellid ja üürimajad elavad hästi

Ühe tähelepanekuna lõppevast aastast tõi Eduard Sorokin välja mitme hotelliketi tegevuse laienemise Tallinnas. „Uusi hotelle tuli ja tuleb veel nagu Radisson RED Telliskivis, Hilton Tartu maanteel, Porto Francos avatakse Citybox. See näitab hotellikettide valmistumist turistide arvu suurenemiseks. See omakorda toetab kaubanduskeskuste käivet,“ selgitas Sorokin andes mõista, et kabamajade tulevik pole nii tume kui vahel arvama kiputakse.

Viimaste aastate trendiks on kahtlemata tõusnud üürimajad, mille arendamine kindlasti jätkub. „Ma mäletan kui veel 3 aastat tagasi räägiti kinnisvarakonverentsil, et erakapitali jaoks pole üürimaja ehitus rentaabel. Täna oleme olukorras, kus selles valdkonnas tegutseb mitmeid ettevõtteid ja täiesti kasumlikult,“ tunnistas Eduard Sorokin.

Loe lisaks

„Nõudlust üürimajadele on ja see kasvab,“ lisas omalt poolt Aira Veelmaa. „Kui rääkida demograafilisest arengust, siis noored, z-generatsioon, kes lähimal ajal täiskasvanuikka jõuavad, tahavad ringi rännata ega ole huvitatud juba 25-aastaselt kinnisvara ostmisest. Pigem soovitakse üürida ning elada aasta Eestis, teine hoopis välismaal. Elu on muutunud palju globaalsemaks."

Jaga lugu:
Seotud lood
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806